Würthi juht: autoregister ei lase autosid kaubikuteks ümber ehitada

„Kui algul üritasime, et ümberehitusfirmad ajavad ise paberid korda, aga nemad said negatiivsed vastused, siis nüüd tegime ametlikult taotlused ARKile,“ rääkis Luks. „Veel ei ole vastust saanud.“

„Hakkasime autosid kaubikuteks ümber ehitama ja need autod, mida mullu lasti autoregistris ümber ehitada, nagu 3-ukselist Volkswagen Polo, siis tundub, et nüüd on antud ARKile mingi käsk maksu- ja tolliametilt. Enam näiteks viieukselistel sõiduautodel seda teha ei lubata,“ rääkis Luks. „Toyota Corollale ja Seat Alteale saime eitava vastuse.“

Luks ei saa aru, kuidas saab maksuamet dikteerida autoregistrile, milliseid autosid tohib, milliseid mitte ümber ehitada. „See käib ikka autotüübi kinnituste jm asjade järgi,“ pahandas ta.

„Põhisuund on see, et läheme kaubiku peale, sest seal saab kehtestada madalama kilomeetri hinna firma siseselt,“ põhjendas Luks. Würthi autopark on Luksi sõnul üle 70 auto ja sõiduautosid neist on 40. „Meil tuleb üle saja tuhande krooni erisoodustusmaksu kuus, see on ikka väga jõhker,“ nentis suurettevõtte juht.

Sõidupäeviku pidamine võib-olla mõnes mõttes aitaks, aga seda võib teha firma, kus on viis autot, arvas Luks. Samas uskus ta, et pigem imetakse sõidetud kilomeetrid pastakast välja. Ja kui nende ettevõte selle peale läheks, siis peaksid nad võtma eraldi inimese palgale, kes arvestust peab.

Kas Würth autoparki ei ole vähendanud? Luks rääkis, et kontoris on vaid paar autot ja kõik ülejäänud autod on liikuvate müügiesindajate käes, kelle ülesandeks on käia kliendi juures. „Ta kasutab reaalselt seda autot töö tegemiseks, mitte tööle sõitmiseks ja tagasi,“ põhjendas Luks, lisades, kui bensiinilimiiti vähendada, jääks töö tegemata.

Loomulikult on Luksi sõnul odavam sõiduauto ümber ehitada. „Ühe auto kohta läheb umbes 5000 krooni, mis on kahe kuu erisoodustusmaks. Nii et kahe kuuga on ümberehitamine ennast ära tasunud,“ põhjendas Luks.