Haigla juhid kaaluvad kinnisvara pantimist

Laenu võtmist kaalub haigla selleks, et tagada eurotoetustega kaasas käivat omafinantseeringut, mis on kolmandik taotletavast summast.

Struktuurifondi raha vajab haigla oma arengukava järgimiseks, mis näeb ette aktiivravi koondamist Paldiski maanteele Meremeeste haiglasse ja Pelgulinna haigla osalist ületoomist sinna. Samuti plaanib haigla peagi avanevate õendus- ja hooldusmeetmete raames taotleda raha Õismäe polikliinikusse 100 voodikohaga hooldushaigla väljaarendamiseks.

Vajamineva laenu suurusjärk on Pedoski sõnul 100 miljonit krooni. See ei hõlma hooldushaigla arendust.

Arutelude käigus on haigla arvestanud Pedoski sõnul laenu võtmist kümneks aastaks. Tagasi makstakse 10 miljonit krooni aastas, millele lisandub intress suurusjärgus viis protsenti. "Jämedalt maksame aastas 12 miljonit krooni. Kuid sellega on hooned püsti ja kulud maas," rääkis Pedosk.

Juhul kui haigla otsustab laenu võtmise kasuks, tehakse Pedoski sõnul rahvusvaheline konkurss, milles saavad osaleda Eestis tegevuslitsentsi omavad pangad ja nende filiaalid.

"Lisaks kaalume rahvusvahelise hanke korraldamist, kuna see annab praegu suhteliselt huvitavamaid tulemusi. Peale Rootsi pankade on meil olemas ju ka Saksa ja Inglise pangad," avaldas finantsjuht lootust.

Laenu tagatisena on arutluse all olnud Sõle tänava Pelgulinna haigla ja Pelgulinna sünnitusmaja, samuti Paldiski maanteel asuv haigla peahoone. Pelgulinna sünnitusmaja kui meditsiiniliselt strateegiline hoone on nimekirjas, sest selle ruumide kasutus on praegu ebaefektiivne, arvestades kolme tühja korrust.