Kommentaar: kes mõistab õigust ja kellele?

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Riigikohtu 08. juuni 2009 üldkogu otsusega tunnistati riigihangete seaduse § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tegemist on küllalt põhjapaneva otsusega, milles käsitleti õigusemõistmise võimalikkust Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis ning viimase otsuste edasikaebamise võimalusi.

Üldkogu otsuses leiti, et riigihangete seaduse loogika, mis ei võimalda vaidlustuskomisjoni otsuseid vaidlustada halduskohtus, vaid kohustab vastavate kaebustega pöörduma otse ringkonnakohtusse, on põhiseadusega vastuolus.

Tähelepanuväärne on otsuse juures aga see, et asja vaagiti Riigikohtus rohkem kui aasta vältel, kuid siiski jäid 18 otsusele alla kirjutanud Riigikohtunikust eriarvamusele koguni 5, kes täiesti õigustatult leidsid, et selline lahendus ei olnud sugugi selle kaebaja huvides, kes menetluse algatas. Nimelt soovis kaebaja vaidlustuskomisjonis kantud õigusabikulude hüvitamist, kuid riigihangete seaduses kahjuks sellekohane regulatsioon sootuks puudub. Selle puuduva regulatsiooni küsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus alustatigi, kuid see algne ja sisuline küsimus jäi seekord üldse vastuseta. Samas tekitas asja arutamine Riigikohtus kaebajale menetluskulusid hoopis juurde.

Tahes-tahtmata tõstatab Riigikohtu üldkogu otsus küsimuse – kelle huvides seda õigust seal seekord mõisteti? Kuna kaebaja taotlus jäi sisulise lahenduseta, siis oleks ilmne liialdus väita, et õigusemõistmine toimus antud juhul kaebaja huvides. Küll aga nähtub üldkogu otsusest üsna selge etteheide seadusandjale.

Kuigi Riigikohtu hinnangul on Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis vaidluste lahendamine põhimõtteliselt küll võimalik, ei ole sealne menetlus siiski võrreldav menetluslike garantiidega kohtumenetluses. Kuna Eestis kehtib võimude lahususe põhimõte ning kuna Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus, siis „niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses sätestatud pädevuse kitsendamist“.

Riigikohtu sellisest otsusest peaks seadusandja tegema kiiresti õiged järeldused ja lõpuks ometi kehtestama nii hankijate kui ka pakkujate huve arvestava selgete menetlusreeglitega uue riigihangete seaduse. Üksiti vääriks täie tõsidusega kaalumist hankevaidluste lahendamiseks PS § 148 lg 2 võimaldatud erikohtute loomine või, mis palju lihtsam, selle tarvis halduskohtunike arvu suurendamine.

Kuni uue seaduse kehtestamiseni toimub alates 08.06.09 hankevaidluste lahendamine sisuliselt neljaastmelises menetluses, sest enne halduskohtusse pöördumist tuleb menetluses vaidlustuskomisjonis ikkagi läbida. Vaidlevate poolte lõpliku tõe selgitamise siirast soovi arvestades ei ole selline pikk ja veniv menetlus ilmselt mitte kellegi huvides.

Kommentaar: kes mõistab õigust ja kellele?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised