• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,73%7 731,62
  • DOW 300,33%53 638,67
  • Nasdaq 1,42%26 500,44
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,73%7 731,62
  • DOW 300,33%53 638,67
  • Nasdaq 1,42%26 500,44
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 225−0,2%66 131,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
PricewaterhouseCoopersi pooltEesti juhtivate ettevõtete ja organisatsioonide seas tehtud ekspress-uuringu andmetel on viimase 6 kuu jooksul töötajaid koondanud 2/3 ning põhipalka vähendanud 1/3 küsitletud ettevõtetest.
Tulemustasusid ning muid rahalisi ja mitterahalisi hüvesid on kärpinud ligi pooled vastanuist. Palgalangetuse suuremad ohvrid on keskastmejuhid.
Mai lõpus Eesti ettevõtete tipp- ja finantsjuhtide seas tehtud küsitluses uuriti, kui palju on ettevõtted juba vähendanud või kavatsevad vähendada erineva ametitasemega töötajate põhipalka ning on rakendanud muid kokkuhoiumeetmeid nagu näiteks tulemustasu, preemiate ja mitterahaliste hüvede kärpimine, sundpuhkus, osaline tööaeg ja koondamine. Mõnevõrra üllatuslikult on veel terve rida selliseid ettevõtteid, kus ei ole olnud vajadust radikaalseid tööjõukulu kärpeid teha.
2/3 ettevõtetest on vähendanud või vähendamas töötajate arvu, ligi 1/3 on rakendanud osalist tööaega või sundpuhkust.
Jüri Etverki sõnul tajuvad töötajad hüvitisi sageli väärtuslikemana, kui need tegelikult on, ning nende kärpimine ei anna sageli piisavat rahalist efekti võrreldes sellega kaasneva demotiveeritusega. „Samas on muidugi erandeid, kus kõikvõimalike hüvitistega on liiale mindud, ning seda kajastas ka uuring – pea kolmandikul kärpijatest moodustas hüvitiste maht üle 20% palgafondist,“ lisas ta.
PwC vastutava partneri Ago Vilu sõnul ei ole ühte imerohtu, mis toimiks kriisi vastu paremini kui teised. „Vähenenud nõudlus võib tingida töötajate koondamise vajaduse, kahanenud müügihindadega toimetulemiseks võib osutuda möödapääsmatuks palga või muude hüvitiste kärpimine. Vajaliku kokkuhoiu võib saavutada ka sisemiste protsesside ülevaatamise ja tõhustamisega. Kindel on aga see, et mitte midagi tegemist võivad endale lubada vaid need, kelle äri on kriisi suhtes immuunne – neid on aga praegu väga vähe.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele