• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,84
  • DOW 30−0,04%53 548,66
  • Nasdaq −0,5%26 409,13
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kolleeg Heido Vitsur kirjutas Äripäeva veergudel eelmisel reedel, et Eesti vajab tahet midagi muuta ja tegutsemist selles suunas, et tulevikus tekkivaid võimalusi ära kasutada. Üks asi on vaikselt kohanduda, teine asi on muutuste härjal sarvist võtta ja püüda olla teistest erituvana võitjate riikide killas.
Selle tõdemuse aluseks on Arengufondi juures kogunenud majandusekspertide ühisseisukoht. Esitasime selle eelmisel nädalal koos ettepanekutega kriisist uue kasvuga väljumiseks Valge paberi kujul Riigikogule (vt Valget paberit www.arengufond.ee). Me oleme oma majandusega fundamentaalselt teises olukorras kui kasvuaastatel, seega vajame paradigmaatiliselt teistsugust vaadet. Vajame avatud ja tõsist diskussiooni sellest, kuidas kriisi mõjusid leevendada ja millised ülepea on võimalikud allikad uueks kasvuks. Olukorras kus kasvu finantseerimiseks on meil väljast tulevat “värsket” raha (ekspordi lisandväärtus + laen + välisinvesteeringud) pea kolm korda vähem kui buumi ajal. Viimane Harvard Business Review nimetab seda innovatsiooniks turbulentsel ajastul, kus lisaks ratsionaalsele vasakule ajupoolkerale tuleb kasutada ka paremat, visualiseerivat ja tervikpilti nägevat poolt ajust.
Mõjusam ja selektiivsem riik on in
Valges paberis oli meie põhitõdemuseks, et kriisidest võidavad riigid, kes viivad raskete aegade kiuste läbi vajalikke struktuurseid muutusi. Eesti jaoks tähendab see, et peaksime muutuma oluliselt aktiivsemaks majanduse toetamisel. See ei tähenda tingimata suuremaid rahalise toetuse süste majandusse, aga eriti just majandusarengu tugitegevuste ja motivatsioonimehhanismide agaramat ja mõjusamat kasutamist. Kusjuures iga kulutatud krooni taga peab otsima mõju ja otsustava muutuse alget – ka euroraha saab kord otsa ja seda pole arukas kasutada vaid eluspüsimise pikendamiseks.
Vaja tervikpaketti, mitte üksikotsuseid
Viimane idee, nn „välismajanduse tsaari“ koha loomise ettepanek, on kogu Valgest paberist seni enim kõlapinda ja ka eri osapoolte toetust leidnud. Selle võiks niisiis kohe kiirelt ära teha! Juba Franklin Roosevelt innustas 1932. aastal rahvast ja asus USA reformima sõnadega: “Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.”
Kriis on parim, kuid ka äärmuslikem aeg uute ja teistsuguste algatuste ette võtmiseks! Ja olukord Eesti majanduses on kriitiline vaatamata väljas valitsevatele rannailmadele ja parema sügise lootustele. On karta, et kriisi raskeim aeg alles algab sügisel 2009, kui hakkab kohale jõudma töötuse tegelik mõju reaalsete sissetulekute äralangemise näol ja on näha, et meie ettevõtted ei suuda piisavalt maailmamajanduse foonil võimaliku paranemisega kaasa minna.
Lõpetuseks, valget paberit koostanud eksperdid olid üksmeelel, et pelgalt kärbetele keskendumine ja loodetud eurole üleminek ei aita. Ka üksikinitsiatiividest on vähe. Vajame hiljemalt sügiseks seostatud ja mõjusat tervikpaketti strateegilistest sammudest kriisi ületamiseks. See on sõnum ja üleskutse kõikidele otsustajatele kaasa mõtlemiseks ning oma mõtetega lagedale tulekuks. Ekspertide Valge paber oli algatus ega pretendeeri absoluutsele tõele. Valge paber ootab edasi- ja kaasamõtlemist.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele