• OMX Baltic0,04%314,7
  • OMX Riga0,23%944,2
  • OMX Tallinn−0,03%2 146,7
  • OMX Vilnius−0,09%1 507,44
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,22%10 878,28
  • Nikkei 2250,5%65 856,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,46
  • OMX Baltic0,04%314,7
  • OMX Riga0,23%944,2
  • OMX Tallinn−0,03%2 146,7
  • OMX Vilnius−0,09%1 507,44
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,22%10 878,28
  • Nikkei 2250,5%65 856,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,46
Mõni päev tagasi võis lugeda kurba uudist, et Eurostati andmetel elab kolmandik meie pensionäridest vaesuses. See uudis peaks kogu ühiskonna jaoks muidugi olema äärmiselt šokeeriv. Selle uudise kõrval on aga üks teine teadmine - pensioniealiste ja tööealiste inimeste vahekord on meil Euroopas kõige kehvem. Loomulikult saavad kõik aru, et probleem on olemas. Ja tõsine.
Eesti on käitunud sel moel, et võtnud endale rahvusvahelisi kohustusi ning kohustusi ka pensionäride ees, nii praeguse kui tulevaste ees. See kohustus iseenesest on kurb konstateering – pensionide suurus ei ole midagi üle pakutut ega rõkkavat. Arvestades meie pensioni- ja tööealiste vahekorda, mis päris pika aja jooksul ei parane mitte üks raas, oleme võtnud kohustuse, et meil on keskmine vanaduspension suhtes keskmisesse palka 40%.
Selle pealt on välja arvutatud ja prognoositud kõik sammud, mis on seotud riikliku pensionikindlustusega I sambast ning riigi poolt vastu võetud seaduste alusel II sambaga. Need sammud on välja arvestatud aastani 2050 ja peaksid nii aastal 2010, 2020, 2030 kuni 2050 tagama selle, et keskmise pensioni saaja saab keskmisest palgast 40%.
Pensionireform on niivõrd pikaajaline reform, mille tähtsus ja mõju on üle igasugustest majanduskriisidest ja sellestki, kas pensioni makstakse meile kroonides või eurodes.
Praegu on eelarve kärpimisega jõutud kriitilise piirini ja mingeid suuri valikuid enam ei ole. Ning ühel hetkel tuleb valitsusel käed püsti tõsta ja öelda välja et tulumaksu tuleb tõsta. Eriti kui mõelda sellele, kas ja kui palju me pikemas perspektiivis käibemaksutõusust võidame, pole veel selge.
Seega on ainuke viis riigi tulud ja kohustused balanssi saada vaadata terve mõistuse ja kriitilise pilguga läbi oma tulubaas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele