• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
Tederi peamine varaallikas on juust ja kohupiim, mida ostetakse ka majanduslanguse ajal. Tõenäoliselt küll vähem kui aasta tagasi ja ka madalama hinnaga kui aasta tagasi. Madal hind on aga olnud just Tederi trump ja aidanud tal rikaste seas ülespoole rühkida. See on olnud ka põhjus, miks Tederit teiste juustutöösturite hulgas ei sallita.
Ebaausate võtete kasutamine, konkurentide kaubamärkide jäljendamine ning imporditava juustu kohaliku toodangu pähe müümine on olnud süüdistused, miks teised juustutootjad ja ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ei soovinud aastaid teha mingit koostööd Tederiga. Tema tegevust iseloomustades on öeldud, et Tederi müügistrateegia tugines tarbijate petmisele.
Näiteks üritas ta väidetavalt 2000. aastal turgu haarata Leedust imporditud suurema koguse odava juustu abil, mille pakenditele pani siinset tarbijat eksitavad kodumaised nimetused. See vihastas konkurente, sest ostjatele jäi mulje, et madalama hinnaga müügis olev juust on kodumaist päritolu.
Tederil on aga olnud ka edukamalt lõppenud kohtuasju. Näiteks üritas ta saada euroliidu SAPARDi programmist raha tootmise rekonstrueerimiseks, ning esitas kaheksa taotlust, millest kõik said eitava vastuse. Teder alla ei andnud ja sai lõpuks kohtus õiguse, et kaheksast taotlusest seitse oleks tulnud rahuldada.
Ka praegu loodab Teder oma äride edendamiseks saada tuge ELi abirahast.
Tederi jõukuse allikad on Estover ja Põltsamaa juustutööstus, mis mõlemad suutsid eelmisel aastal käivet kasvatada ja turuosa hoida. Tederi hea koht rikaste edetabelis tugines just Põltsamaa juustutööstuse tulemustele.
Teder on ise Äripäevale öelnud, et Põltsamaa juustutööstuse edu põhjus on see, et ettevõte on püsinud kahe jalaga maa peal ning endale antakse aru, et tegemist on väikese Eesti ettevõttega. Võrreldes peamiste konkurentide Võru Juustu ja E-Piimaga on Põltsamaa tööstuse nõrk külg eksport. 2008. aasta alguses otsustas Teder oma juustutööstusse investeerida 50 miljonit krooni, mida konkurendid pidasid riskantseks. Ka Teder ise on tunnistanud hiljem, et praegu ta sellist investeerimisotsust ei teeks.
Investeeringu tulemusena on Põltsamaa juustutööstus võimeline toodangumahtu kolmekordistama ning seetõttu muutub ettevõtte jaoks oluliseks välisturgudele laienemine. Seni müüdi toodangut väikeses mahus Venemaale, kuid 2009. aasta esimesel poolaastal on õnnestunud müüki Venemaale kolm korda suurendada.
Järgmisel aastal on Ago Teder kindlasti taas Äripäeva rikaste edetabelis, esisaja hulka jõudmine sõltub aga sellest, kui palju õnnestub tal juustukoormaid eksporditurgudele suunata.
Ago Teder ja tema äripartner Ago Enok ei määranud endale sel aastal dividende. Järgnevatel aastatel lubab Teder dividendipoliitika osas olla konservatiivsed.
Eelmisel aastal laekus aga Ago Tederi ainuomanduses olevast United Estover Groupist dividendidena Tederi arvele kokku 4,9 miljonit krooni, aasta varem 1 miljon krooni. Valdusfirmale maksid omanikutulu Estoveri maja haldav Hiirte Juust 2,65 miljonit krooni ja Estover 2,3 miljonit krooni.
Sel aastal Äripäeva rikaste TOPis 71 miljoni krooniga uustulnukana 422. kohal olnud Tederi äripartneri Ago Enoki arvele laekus nendest summadest kokku ligi kaks miljonit krooni.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele