• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,00%7 731,25
  • DOW 30−0,02%53 556,24
  • Nasdaq −0,08%26 520,28
  • FTSE 1000,26%10 820,66
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,99
Praegune nn vanemapalga süsteem on suunatud lapse esimese pooleteise aasta vältel vanema varasema sissetuleku kompenseerimisele ehk on kaudselt suunatud laste hankimise toetamisele. Samas on süsteem selline, et "toetame vaest libastunud õnnetukest". Kuidas need lapsed üles kasvatatakse, jäetakse rahulikult suures osas vanemate mureks.
Lapsevanemad peavad võrreldes lastetutega tegema palju rohkem tööd, hankima rohkem toitu ja riideid, suurema eluaseme ja sõiduvahendi, lapsevankrid ja -toolid, korraldama laste stardiraha elluastumiseks jms. Ja ikka arvab ühiskond, et tal on suured õigused otsustada vanemate eest laste koolitust, arstiabi ning allutada teda kõikvõimalikule lastega seotud ühiskonna kontrollile. Lapsi kodus kasvatav vanem on materiaalne ripats, kel endal puudub baas iseseisvaks otsustamiseks.
Vaid inimene suudab edasi anda põlvkondade kogemusi, oskusi, tõekspidamisi, väärtusi, kultuurilist ja tehnilist tarkust ehk kanda ühiskonna järjepidevust.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele