• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kullahinnad on järsult tõusnud, ületades 1000 dollari piiri ja tõustes viimastel nädalatel 1200 ja enama dollarini untsi kohta. Tänapäeva "kullaadvokaadid" väidavad, et hind võib jõuda 2000 dollarini. Hiljutine hinnatõus näeb aga kahtlaselt mulli moodi välja, kuna majanduse põhialustega saab seda ainult osaliselt põhjendada.
Kullahinnad tõusevad järsult ainult kahes olukorras. Kui inflatsioon on kõrge ja tõusuteel, muutub kuld kaitsevalliks inflatsiooni vastu. Kui on oht lähenevaks majandussurutiseks ja investorid kardavad oma pangahoiuste turvalisuse pärast, muutub kuld ohutuks sadamaks.
Kaks viimast aastat sobivad selle mudeliga. Kullahinnad hakkasid järsult tõusma 2008. a esimeses pooles, kui tärkavad turud üle kuumenesid, tarbekaupade hinnad tõusid ja muretseti inflatsiooni suurenemise pärast kiire kasvuga tärkavatel turgudel. Isegi see tõus oli osaliselt mull, mis lõhkes 2008 teisel poolaastal, kui maailmamajandus pärast üleilmse majanduskasvu hävitanud naftahinna tõusu 145 dollarini langusesse läks. Kuna mure deflatsiooni pärast asendus inflatsioonihirmuga, hakkasid kullahinnad koos tarbekaupade hindade korrigeerimisega langema.
Kuna kullal ei ole omaväärtust, eksisteerib märkimisväärne allapoole korrigeerimise oht. Kokkuvõttes peavad keskpangad lõpetama kvantitatiivse soodustuste tegemise ja kaotama nullintressimäärad, mis avaldab riskikapitalile survet allapoole liikumiseks, kaasates tarbekaubad. Või siis osutub üleilmne majanduse taastumine hapraks ja aneemiliseks, mis viib tarbekaupade osas langusmeeleoludeni ja paneb uskuma USA dollari kursi tõusu.
Teine langusrisk seisneb selles, et dollaripõhine eksport võib tagurpidikäigu saada, purustades üleilmse varamulli, mille see koos raha likviidsuslainega on põhjustanud. Ja kuna eksport ja likviidsuslaine põhjustavad üleilmset varamulli, on mingi osa kullahinna hiljutisest tõusust samuti mullist tingitud koos investorite karjakäitumise ja "impulsskauplemisega", mis kullahinda üha kõrgemale ja kõrgemale sunnib. Aga kõik mullid lõhkevad lõpuks. Mida suurem on mull, seda suurema pauguga see lõhkeb.
Kullahindade hiljutist tõusu õigustavad majanduse põhialused ainult osaliselt. Samuti ei ole selge, miks investorid peaksid kulda varuma, kui maailmamajandus jälle langusesse kukub ja mure lähedalseisva depressiooni ja ohjeldamatu deflatsiooni pärast järsult suureneb. Kui te tõesti üleilmset majanduse krahhi kardate, peaksite te varuma relvi, konserveeritud toitu ja muid tarbekaupu, mida te reaalselt oma suvemajakeses kasutada saate.
Nouriel Roubini on majandusprofessor New Yorki Ülikoolis ja RGE Monitori president, NYU, and Chairman of Roubini Global Economics (www.roubini.com).
Copyright: Project Syndicate, 2009, www.project-syndicate.org

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele