Defitsiidi katteks tuleb Kreekal tänavu turgudelt laenata 53 miljardit eurot.
Kreeka riigi võlakirjade hind on langenud alates mullu novembrist, mil turul tekkisid kartused, et Kreeka ei tule oma võlgadega toime. Lisaintress, mida investorid Kreeka 10-aastaste võlakirjade ostmise eest Saksamaa võlakirjadega võrreldes nõuavad, kahanes läinud nädalal abilootuse peale 293 baaspunktile. Jaanuari lõpus oli vahe kärisenud juba 396 baaspunktile.
Juba hakkab Kreeka märku andma, et kuskilt läheb piir. Reedel ütles Kreeka peaminister George Papandreou, et Kreekast on saanud katsejänes ELi ja turgude vahelises võitluses ning et EL pole veel tunnetanud, milline võim tal tegelikult on poliitika ja reeglite kujundamisel rahvusvaheliste turgude puuduste arstimiseks.
Agentuur Reuters kirjutas, et tõenäoliselt püüavad euroala rahandusministrid esialgu suurendada survet Kreekale, et valitsus viiks kavandatud eelarvekärped ellu, nii et läinud nädalal lubatud abi ei tuleks kasutada.
„Ministrid ei taha eriti midagi ex ante lukku lüüa. Kui probleem tekib, siis istutakse maha ja leitakse lahendus poole tunniga,“ ütles üks allikas Reutersile.
Analüütikud on Kreeka kärpeplaanis kahtlema hakanud - ilmselt sellest ei piisa, eriti viimaste makronumbrite valguses, mis näitasid läinud aasta viimases kvartalis arvatust suuremat majanduslangust. Saksamaa ja Euroopa Keskpank soovitavad Kreekale juba täiendavaid meetmeid - sealhulgas täiendavaid palgakärpeid avalikus sektoris ning käibemaksu tõstmist.