Uus ärisuund lausa pakub end

Direktiiv pakub osalise vastuse küsimusele, kes selle kõige eest maksma hakkab. Nt sisaldab direktiiv ettepanekut, millega EK peaks suunama rohkem ELi struktuurivahendeid hoonete energiatõhususe finantseerimisse. See raha on lisaks mullu juunis kehtestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisreeglite muudatusele, millega lubatakse liikmesriikidel 8 miljardi euro ulatuses suurendada hoonete energiatõhususe finantseerimist fondi vahenditest. Eesti riik kahjuks seda võimalust veel kasutanud pole.

Uue leppega ühtlustati ka mõnevõrra eri liikmesriikides hoonetele väljastatavaid energiamärgiseid, vähendades direktiivis nõutud tehniliste seadmete inspekteerimisega kaasnevat bürokraatiat ja kehtestades ühtlasemad nõuded hoonete energiatõhususega tegelevatele ekspertidele. Ka üürnik saab nõuda energiamärgise olemasolu pinna omanikult.

Eesti ettevõtjatele pakub direktiiv hulga uusi ja huvitavaid ärivõimalusi. Lisaks uutele tehnoloogiatele hoonete energiatõhususe parandamise vallas suureneb tulevikus nõudlus ka keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide, ehitussektori materjalikulu ja jäätmete vähendamise, ehitusjäätmete taaskasutamise ning nn tarkade majade arendamise vallas.

Sestap tuleks Eesti ettevõtjatel koostöös riigiga juba praegu investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad hoonete suurt keskkonnamõju. Praegu tarbivad hooned u 40% ELi energiast ja emiteerivad 38% CO2 heitmeist. Lisaks on ehitussektor ELi ressursimahukaim.