Aasta ajakirjanik eelmist aastat enda parimaks ei pea

Kuid kui palju teeb Eesti parim ajakirjanik õigupoolest nädalas keskmiselt tööd? „Kui olen komandeeringus Venemaal, siis terve nädal on selline suur töö. Peterburis näiteks viimati komandeeringus käies venis tööpäev 12tunniseks. Muul ajal Moskvas ma nii metsiku tempoga muidugi ei tööta,“ rääkis Piirsalu.

Kuid innustavamaks preemiate kõrval peab ta siiski head meeskonda. „Kõvasti annab indu, kui on toimetusega hea klapp. Väga head mälestused on näiteks 1990ndate keskpaiga BNSist, kus oli tohutult hea tööd teha. Samuti 2000ndate alguses Eesti Päevalehest, sel ajal sattusin ka uudistetoimetust juhtima. Ma ei istu teistega enam koos, loodan, et ka praegu on seal hea meeskonnavaim,“ ütles Piirsalu, lisades, et hea meeskonna puhul on oluline lisaks fantastilistele inimestele, et kõik oleksid tõelised professionaalid.

Kuidas Piirsalu vaimu üleval hoiab üksi Moskvas? „See on oluline oskus väliskorrespondendina. Kunagi ütles Toomas Sildam, et ta võtab mütsi maha kõigi ajakirjanike ees, kes on väliskorrespondendina töötanud. Siis ma ei mõistnud teda,“ kirjeldas Piirsalu, märkides, et sellise tööga tekkivast stressist ülesaamisel on oluline roll lähedastel.

Aasta ajakirjaniku tiitel preemia suuruseks on 70 000 krooni (neto) ja sellele lisandub hinnaline meene. Piirsalul võiduraha grandioosseid plaane pole, pigem eesmärk teha väikest meelehead perele: viia naisele ilusad lilled ja vanemad Pariisi ning ülejäänud raha eest ka ise reisil käia.

Aasta ajakirjaniku tiitli nominentideks nimetati sel aastal veel Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann, Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus.