Haigla pesumajandus läks erafirma kätte

"Isiklik mugavus kannatab, standardite tõttu ei saa enam nii palju ise valida kui varem," nentis regionaalhaigla majandusteenistuse juhataja Uno Koppelmaa.

Ligi 90% personali riietest on nimelised ning need kannavad kiipi, et pärast pesemist õige omaniku juurde tagasi jõuda. Samuti saab haigla kiipide abil pidada täpset arvestust, mitu korda on riiet pestud ja millal see välja tuleb vahetada.

Koppelmaa sõnul hoiab haigla esialgsetel andmetel varasemaga võrreldes pesu ostmiselt ja pesemiselt kokku umbes 2 miljonit krooni aastas (15%), kulutades sellele 10-11 miljoni krooni asemel veidi alla 9 miljoni krooni aastas.

Sama suurusjärku peab tõenäoliseks ka haiglale pesu rentiva Tallinna Pesumaja tütarettevõtte Revel Textiles OÜ juhataja Heiki Kollo. "Arvan, et nüüd saavad nad pesu sama hinnaga, mis nad enne ainult pesemisele kulutasid," sõnas Kollo. Samas nentis ta, et praegused hinnad on nende tavahinnakirjast viiendiku võrra madalamad. "Oleme kahjumis ja ilmselt ka jääme kahjumisse, kuna maht on vähenenud," prognoosis Kollo.

Teised haiglad jälgivad regionaalhaiglas toimuvat suure põnevusega. "Võib arvata, et tulevikus hakkavad kõik Eesti haiglad kasutama rendipesu võimalust," ütles TÜ Kliinikumi puhastusteenuste osakonna juhataja Ants Karu. Teenuse plussiks peab ta seda, et haigla saab keskenduda oma põhitegevusele - ravile. Suuri riske ta ei näe.

Ka Ida-Tallinna Keskhaigla haldusjuhi Signe Roosi hinnangul võib rendipesu olla haiglate tulevikulahendus. "Kui enamik haiglaid sellele üle läheb, võib majanduslik efekt olla suuremgi kui praegu," peab haldusjuht võimalikuks. Põhiargumendiks jääb aga ikkagi kulude kokkuhoid ning see, kui kena ja vastupidav pesu on.