Paalberg lisas, et see tähendaks, et teised võlausaldajad ei saaks midagi ja töökohad kaoksid. "Samas – kui saneerimine on edukas siis oleks see kõigi võlausaldajate jaoks parem kui pankrot, pank saaks lisaks osaliselt tagasisaadud laenule müüa ka tegutseva ja eduka ettevõtte aktsiaid. Koos ettevõttega säiliksid ka töökohad."
"Kui pank saab saneerimiskava järgi Väätsa Agro 45% aktsiate omanikuks, siis ei saa seda nimetada ettevõtte ülevõtmiseks. Pank saab ettevõtte suuromanikuks, kuid mitte enamus- ega ainuomanikuks," tõdes ta.
Tema sõnul ei tohiks pankade jaoks ettevõtluskeskkond olla tundmatu, sest igapäevaselt langetatakse otsuseid ettevõttete finantseerimise suhtes ja pankade varahaldusega tegelevad ettevõtted investeerivad firmade aktsiasse.
"Pangad on deklareerinud, et lisaväärtust loov, tootev ja ekspordivõimeline ettevõtlus on finantseerimise mõttes fookuses. Pangad on loonud kinnisvara haldamiseks eraldi ettevõtted ja kinnisvara omanikuks olemises ei nähta probleemi," rääkis ta.
Selles valguses tundub loogiline ka aktsiaosalusi haldava ettevõte loomine, sõnas Paalberg. "Kinnisvara puhul lähtub pank eeldusest, et kinnisvara hind hakkab praegusest põhjast tõusma. Sama loogika võiks kehtida ka ettevõtete väärtuste suhtes. Risk on muidugi selles, kas ettevõte veab välja. Kinnisvara puhul on aga sama risk. Lisaks on ettevõtetel töötajad kes omakorda võivad olla panga kliendid."
"Kohus arvestas oma otsuse tegemisel ilmselt ka avalikku huvi, sest Väätsa Agro on maakonnas oluline tööandja. Ringkonnakohtusse edasi kaevates annab Swedbank selgelt teada, et panga huvid on vastuolus ettevõtte, teiste võlausaldajate ja avalikkuse huviga," nentis Paalberg.