• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
Nafta hinna kasv on üllatanud paljusid. Taas räägitakse emotsioonide või spekulantide mõjust. On siiski põhjendatud tõsisem arusaam nafta hinna kujunemisest, sest nafta hind on peamine inflatsioonisurve tekitaja, kuna transpordikulu kandub kõikide toodete hindadesse. Otsesemalt tähendavad kõrgemad naftahinnad kõrgemaid autotranspordi ja viitajaga ka maagaasikütte kulude kasvu. Praegune hind 120 dollarit barreli eest ($/b) pole lagi, tunnistab ka IMFi hiljutine analüüs
Globaalne nafta nõudlus on 89,4 miljonit barrelit päevas (b/p). Ligikaudu sama suur on ka pidev tootmine. Üks olulisemaid hinna mõjureid on naftatootmise reserv, mis on Liibüa 1,6 mln b/p tootmise äralangemise tõttu kahanenud aegade väiksemaiks 4,1 mln b/p. Samal ajal OECD reservid on 2700 mln barrelit ehk piisavad ligi kuuks ja enamaks maailma tarbimiseks. Kahjuks ei käitu nafta tootmine nagu muude kaupade tootmine, sest 90% maailma naftareservidest asub riikides (Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Iraak, Venezuela, Nigeeria), kus eraettevõtete tootmine on mitmel põhjusel kas võimatu või raskendatud. Isegi kui soovitaks tootmist suurendada, on see väga pikaaegne protsess. Näiteks Manifa välja kiirkorras arvestatava tootmismahuga töösse saamine võtab viis aastat. Kiirelt on kasvanud ka uute naftaväljade arendamise kulud ja riskid, ennekõike ahnete riigikassade poolt. Pea kõikides riikides voolab üle teatud hinnataseme naftatulu mitte naftaettevõtete uutesse investeeringutesse, vaid maksude või dividendidena riigieelarvesse.
Samas on reaalsus, et mitmel vanemal naftaväljal, nagu Mehhiko Cantarell, Põhjameri ja Alaska, on tootmine langemas. Stabiilsetes riikides, nagu Brasiilia ja USA, on suured naftareservid aga väga sügaval - 7-10 km sügavusel merepinnast ja nende arendamisel on tõsised riskid, sest süvareservides on väga võimsad surve kõikumised, nagu tõestas ka eelmise aasta Mehhiko lahe õnnetus. Massiivsed naftavarud on Kanada naftaliivades või USA põlevkivis, kuid sellest ei saa kindlasti kiiret ja kaalukat leevendust lähema 10 aasta naftahinnale.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele