• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kuigi ei ole võimalik päris täpselt öelda, millised investorid ja millises mahus Kreeka võlakirju omavad, saab sellele hinnangut anda erinevate investeerimispankade koostatud arvutuste najal, mis peegeldavad omanikestruktuuri eelmise aasta seisuga. Neid hinnanguid võib pidada üsna täpseteks, sest viimase 9 kuu jooksul on finantsturgudel reaalseid tehinguid Kreeka võlakirjadega tehtud väga tagasihoidlikes mahtudes. Barclays Capitali andmetel jagunesid eelmise aasta lõpus Kreeka valitsuse võlakirjade omanikestruktuur suurimate investorite lõikes Kreeka residentsusega investorite ja välisinvestorite vahel vastavalt 32% ja 68%. Suur välisinvestorite osakaal on üks peamine põhjus, miks mitmed eelkõige euroala riigid on nii intensiivselt huvitatud Kreeka abipaketist.
Kreeka võlad on Euroopas. Lähemalt vaadeldes jaguneb välisinvestorite osakaal omakorda hinnanguliselt Euroopa Keskpanga (14%), Prantsusmaa investorite (14%), Saksamaa investorite (9%), teiste euroala investorite (16%) ja muu maailma vahel (u 20%). Tuleb arvestada, et lisaks valitsuse võlakirjadele on investorid paigutanud suuri summasid ka Kreeka erasektori ettevõtete, sealhulgas pankade, erinevatesse varadesse ja võlakirjadesse. Valitsuse maksejõuetuse korral satuvad kindlasti ka need investeeringud tõsistesse raskustesse ja jäävad lunastamata. Näiteks on Saksamaa finantssektori hinnanguline seotus Kreeka erasektorisse tehtud investeeringute ja antud laenukohustustega ligikaudu 1,5 korda suurem kui seotus Kreeka valitsussektori laenukohustustega. Prantsusmaal küündib sama suhtarv koguni 3 korda suuremaks.
Pankrot? Võimaliku pankroti seisukohast on tõenäoliselt kriitilise tähtsusega kaks tegurit: millisel kujul Kreeka valitsussektori pankrot, võlgade restruktureerimine aset leiab ning kas ja millises ulatuses kandub restruktureerimise hirm finantsturgudel üle euroala teistele ääreriikidele. Mingit sorti restruktureerimise tõenäosusega on turud selgelt arvestanud, kuid küsimus on eelkõige, kas selle käigus tuleb välja mingeid ebameeldivaid üllatusi, mida praegu ei teata. Halvima stsenaariumi kohaselt suurenevad oluliselt kahtlused Euroopa pangandussektorile tekkiva võimaliku negatiivse mõju ulatusest ja viimasega seoses hakkab sarnaselt 2008. aasta sügisele tõrkuma pankadevahelise rahaturu toimimine.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele