Saksamaa tuumajaamad Eesti elektriturul

Põlevkivi konkurentsivõime langeb. Kui uued jaamad 5-10 aasta pärast valmis saavad, hakkab see omakorda mõjutama energiakandjate hinda. Saksa energiaturu nõudlus maagaasi ja arvatavasti ka kivisöe järele kasvab oluliselt, mis mõjutab nende maksumust kogu Euroopas. Tekib veel üks fenomen: fossiilkütuste kasutamine Saksamaal hakkab suurendama ka CO2 emissioone, mis omakorda surub üles CO2 kvoodi hinda Euroopa Liidu turul. Suure tõenäosusega jääb selle mõju siiski järgmisesse CO2 kauplemise perioodi, sest kolmas kauplemise periood kestab 2013-2020, tuumajaamade sulgemine on kavas aga alles 2022. See omakorda võib tähendada põlevkivielektri osas pikaajalise konkurentsivõime halvenemist, kuna üle-euroopaline CO2 kvoodi hind mõjutab seda väga oluliselt.

Selles kontekstis saab olema huvitav kindlasti ka eesseisev diskussioon Euroopa Liidu CO2 vähendamise eesmärkide osas aastani 2050. Kui siiani on nähtud tuumaenergiat kui üht võimalust CO2 heitmete vähendamiseks, siis uues kavas on üks Euroopa suurima energianõudlusega riik selle variandi välistanud. Kas suund heitmete jõulisele vähendamisele jääb püsima ka tulevikus, näitab aeg.

Omaette küsimus on, kuidas käituvad Saksa naaberriigid. Üks lahendus võib olla, et Prantsusmaa ehitab oma Saksamaaga piirnevatele aladele uusi tuumajaamu, kust hakatakse müüma elektrit Saksamaale. Millist mõju omab selline lähenemine energiapoliitikale ja kahe riigi suhetele?

Samas peaks vaatama ka võimalusi, mis sellises olukorras tekivad. Energiaseadmete tootjaid ja paigaldajaid ootavad kindlasti ees vägagi head ajad. Samuti avanevad võimalused uute energialahendustega töötavatele ettevõtjatele, kelle senised uurimistööd võivad saada oluliselt suurema toetuse ning turule jõuda seni planeeritust tunduvalt kiiremini. Kindlasti on Saksa valitsus arvestanud ka seda teadmust, mis tekib riigis selliste projektide elluviimisega - uute tehnoloogiate tootmise ja teenustega seotud ettevõtjatele on maailma turg vägagi avatud. Kokkuvõttes tähendab see ka kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket.

Mida järeldada ning kuidas edasi liikuda? Eesti elektrisüsteemi tuleks investeeringud teha põhimahus ära lähemate aastate jooksul, sest mõne aasta pärast lähevad need seadmed oluliselt kallimaks.

Milliseks kujuneb fossiilkütuste konkurentsivõime rahvusvahelisel elektriturul, sõltub oluliselt pikema perioodi kliimapoliitika arengutest, kus võib samuti toimuda olulisi muutusi.

Ka Eesti ettevõtete jaoks tuleb võimalusena käsitleda energiasäästlike lahenduste pakkumist globaalsetele turgudele ning tõhusate energiaseadmete tootmist. Need turud on Saksa valitsuse otsuse kontekstis saamas väga suurt tõuget kasvule. Arvestades meie juba käimasolevaid investeeringuid energiatõhususse ja -tootmisesse ning energiatehnoloogiate arendamisse, on võimalik sealt saadavad teadmised ja oskused pöörata positiivseks tulemuseks ka rahvusvahelistel turgudel.