• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Kovalenkole kuulub 22,92% BLRT Grupi aktsiatest, Mihhail Gnidinile 16,34% aktsiatest. Neile kuuluva osaluse väärtus on Äripäeva hinnangul 170 miljonit eurot. On vähetõenäoline, et Veljo Kuuse juhitaval Brave Capitalil on võimalik nii suurt summat välja käia.
Kuuse firma käes praegu 1% BLRT aktsiatest. Brave Capitaliga seotud investorid tulid BLRT Grupi omanikeringi sel aastal, kui ostsid ettevõtte NSC Investments. Selle firma varade hulka kuulusid ka BLRT Grupi aktsiad. Kuusk ütles pärast tehingut, et nende omanduses on natukene alla 1% BLRT Grupi aktsiatest. Eile ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500 metoodika kohaselt on 1% BLRT Grupi aktsiate väärtus 4,3 miljonit eurot.
Kui keegi BLRT Grupi aktsionäridest otsustab oma osaluse müüa, on eelisostuõigus teistel aktsionäridel. Bermani leeris olevad aktsionärid on veendunud, et Kuuse juhitav firma sai BLRT Grupi omanikeringi seda tingimust rikkudes ja seetõttu ei tohiks üldse Eesti suurima tööstuskontserni omanikeringi kuuluda. Seega pole ka ettevõtte käivitatud aktsiate kokkuostu aktsioon seaduslik.
BLRT Grupi suuromanike vahelised lahkhelid said avalikuks 2010. aastal ning konflikt jätkus 2011. aasta aktsionäride koosolekul. Kovalenko tegi 2010. aastal aktsionäride koosolekul ettepaneku maksta omanikele dividende 100 miljonit krooni, kuid Berman oli sellele vastu.
Berman üritas sel kevadel osta aktsiad ära suuruselt neljandalt aktsionärilt Valeri Karkatševilt, kes omab 5,5% kontserni aktsiatest. Ostuleping oli juba valmis, kuid viimasel hetkel muutis Karkatšev meelt.
Seetõttu muutus Bermani positsioon enne suvel toimuvat aktsionäride koosolekut taas ebakindlamaks ja ta pöördus teiste väikeaktsionäride Dmitri Kubõskini ja Galina Aleksandrova poole ning veenis neid aktsiatest loobuma. Kubõskin ja Aleksandrova olidki nõus.
Ettevõtte väärtus põhineb eelkõige enda tegevusalal valitud strateegia piires ja ametisse määratud juhatuse võimes teenida kasumit.
Dividend on mõõde ettevõtete puhul, kes ei kasva ja on nn rahalehmad. Kui ettevõte suudab näidata suurepärast tootlust omanike kapitali ja kogutud kasumi reinvesteerimisel, siis miks peaks kuldmune munevaid kanu piirama. Ka maailma üks väärtuslikumaid ettevõtteid Apple ei maksa dividende. Ettevõtte väärtuse määramiseks on aga vaja läbipaistvust ja arusaamist ettevõttest. Need viimased meid huvitavadki.
Ehk meid huvitasid eelkõige ettevõtte strateegia, investeeringute ja juhtimise korraldamise küsimused, milleks ka erakorralise koosoleku kokkukutsumise algatasime.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele