Eleringi raport: gaasivõrk vaja Eesti Gaasilt ära võtta

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et energiavarustuskindluse seisukohalt on üha olulisem käsitleda gaasi ja elektrit kui kasvava osatähtsusega energiakandjaid ühiselt. Sellele on suunatud ka Euroopa Liidu energiapoliitika, käsitledes gaasi- ja elektriturgude arendamist koos. „Senine praktika nii Eestis kui Euroopas näitab, et olemuslikult väga monopoolsete valdkondade üle kontrolli saavutamiseks jääb riigi tavapärasest regulaatori positsioonist väheseks ja efektiivseid energiaturgusid on võimalik tagada kui nii regulaator kui süsteemihaldur lähtuvad oma tegevuses eelkõige laiemast avalikust huvist. Põhivõrkude lahutamine Eestis müügi- ja tootmistegevusest saab olla efektiivne ainult siis, kui riik saavutab omandilise kontrolli nende üle ning ettevõte täidab otsest turuhuvi omamata kombineeritult nii avalikke kui ka eraõiguslikke ülesandeid,“ ütles Veskimägi. Ta lisas, et Eleringi kogemus peale Eesti Energiast lahutamist kinnitab seda üheselt ning tulevikus oleks elektri ja gaasi ülekandesüsteemide kombineeritud opereerimine Eestile sobivaim mudel.

Tulenevalt maagaasi väiksemast mõjust keskkonnale võrreldes teiste fossiilsete kütustega on gaas muutumas maailmas järjest atraktiivsemaks energiakandjaks. Gaasiturgude arengut toetab ka veeldatud gaasi transpordivõimaluste avardumine ning kildagaasi laialdasem kasutuselevõtt maailmas.

Seoses arengutega globaalses gaasimajanduses tegi valitsus Eleringile ülesandeks kujundada ettevõttes välja gaasialane kompetents ning analüüsida Eesti gaasituru arendamise võimalusi. Elering tellis käesoleva aasta maikuus konkursi alusel ettevõttelt Pöyry Management Consulting (UK) Ltd analüüsi gaasituru liberaliseerimisega seonduvatest poolt- ja vastuargumentidest ning kava vajalike edasiste tegevuste osas. Kava koostamisel konsulteeriti ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, samuti erinevate turuosalistega, sealhulgas Eesti Gaasiga.

Tegemist on esimese Eestis avaldatud gaasituru arendamist käsitleva uuringuga, mis loob alusele edasistele tegevustele.

Lähtuvalt Euroopa Liidu kolmandas energiaturu paketis sätestatust peab 2014. aastast toimima Euroopa ühtne elektri- ja gaasiturg. Põhieesmärk on tekitada nii elektri- kui gaasisektoris efektiivne konkurents ning võrdne kohtlemine kõigile osapooltele. Selle saavutamise keskse lahendusena on pakutud välja ülekandevõrkude omandiline lahutamine tootmisest ja müügist. Kuigi Eestile on antud direktiivi omandilise eristamise nõudes erand, ei ole see keelava iseloomuga ja siseriikliku õigusega on võimalik sätestada direktiiviga analoogsed normid.