TKK arstid on võtnud abiks advokaadi ja suhtekorraldaja ning koostanud ühiselt 41-leheküljelise detailse vastulause. Kliiniku omanikud Andrus Loog ja Tiit Meren on viimased kolm nädalat tiheda töö kõrvalt kliiniku maine päästmisele pühendanud.
“Säästame igal aastal sadu jalgu maha lõikamisest ja pikendame inimeste võimet ise endaga hakkama saada. Peame end kaitsma ebakohase kriitika eest,” rõhutab Meren.
Auditi teinud kirurg Urmas Lepner sõnab napilt, et initsiatiiv järelaudit teha tuli haigekassalt. Seekord palus haigekassa ka ettepanekuid, kas ja mida ette võtta.
Järelauditis võrdles Lepner Taastava Kirurgia Kliiniku 101 ravijuhtu Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) 38 tööga. “Kahjuks ei jäänud TKK omad kõrvutamisel heasse valgusse. Seal olid asjad selgelt rohkem korrast ära,” sõnab Lepner. “Mina kellelegi halba ei soovi. Auditeerisime neutraalselt, vaadates, mis korras ja mis puudu on. Nad peaksid tegema muudatusi.” Konfidentsiaalsusnõude tõttu Lepner asjast täpsemalt rääkida ei saa.
Loog selgitab, et nende kliinikul on ITKga võrreldes raskemad ravijuhud, mis nõuavadki teistsugust lähenemist.
Kirgi küttev järelaudit valmis 2010. aasta juulist detsembrini tehtud juhuslikult valitud 101 haigusjuhu põhjal. Meditsiiniuudiste käsutuses olevas järelduses sedastatakse, et olulist paranemist veresoonte patoloogiaga patsientide ravimisel kolme aasta vältel toimunud pole ning veresoonte kirurgia teenuse kvaliteet kliinikus ei vasta nõuetele. Auditis heidetakse ette liiga suurt protsenti (48) ebaadekvaatseid ravitaktikalisi otsuseid (esimeses auditis oli see näitaja 78%).
Esmaspäeval haigekassas väga pingeliselt alanud veresoontekirurgia taset lahkava järelauditi avalik arutelu jõudis poolteise tunni möödudes rahumeelselt ühisele seisukohale, et järelduste tegemiseks Taastava Kirurgia Kliiniku tööst on tarvis kaasata sõltumatud, rahvusvahelise taustaga kirurgid, kes peaksid erinevalt kõnealuse auditi tegijatest olema kindlasti veresoontekirurgid.