IMFile konkreetseid lubadusi andnud riikidest lubasid euroala riigid fondile täiendust 150 miljardi euro väärtuses. Järgnes Jaapan 60 miljardi dollariga. Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Saudi Araabia lubasid igaüks 15 miljardit dollarit.
USA keeldus valimisaastal IMFile täiendavaid vahendeid eraldamast, märkides, et fondil on raha piisavalt ja Euroopa võiks ise rohkem teha. Ka Kanada keeldus fondi panustamast soovitades mitte Euroopa riikidel edasine Euroopa abistamine vetostada.
Tagasi hoidsid oma panust ka Brasiilia ja Hiina, nõudes arenevatele riikidele IMFis suuremat sõnaõigust. BRIC riigid – Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina – lubasid oma panuse teatavaks teha enne G20 riikide juunikuist tippkohtumist.
IMFi ja euroala tulemüürid kokku ei ole ikka veel piisavad, et vajadusel korraga välja aidata nii Hispaania kui Itaalia, ütles Bloombergile Capital Economicsi analüütik Andrew Kenningham. Samuti on küsitav, kuidas suudetakse kulusid kärpida ja makse tõsta ilma et see majanduskasvu kahjustaks ja nii võlakoormat veel suuremaks ajaks.
„Kui kriis uuesti tõsiselt süveneb, siis ei suudeta seda pelgalt ühe või kahe riigi aitamisega ohjeldada,“ ütles Kenningham. „Me kahtleme selles, et kärpekuur ja abipaketid koos piirkonna probleemid lahendada suudavad.“