Kreeka rahastamine veel lahtine

Jean-Claude Juncker nimetas Kreeka võlataseme "kontrollaastaks" aastat 2022.

Nn troika raport nendib agentuuri Reuters andmeil, et praegust kurssi jätkates on Kreeka võlatase aastal 2020 144% SKPst ning kaks aastat hiljem vaid 10 protsendipunkti võrra väiksem. Kreeka tuleva aasta eelarve järgi jõuab võlg tipust läbi alles 2014. aastal 190% tasemel SKPst.

Eurogrupi rahandusministrid andsid Kreekale aega 2016. aastani, et eelarve 4,5% primaarsesse ülejääki viia. Selleks vajab Kreeka täiendavalt 32 miljardit eurot. Kust see tuleb, peaks selguma rahandusministrite erakorralisel kohtumisel 20. novembril.

„Kreeka on suure osa asju ära teinud, mida temalt oodati. Võtnud vastu ambitsioonika reformikava ja 2013. aasta eelarve, mis on muljetavaldav,“ ütles Juncker. Rahalise katte leidmiseks kaalutakse Junckeri sõnul erinevaid võimalusi.

Rahandusvolinik Olli Rehn möönis, et praegusel kujul käib võlatase Kreekale üle jõu.

„Praegu ei ole võlg Kreekale jõukohane ja meil tuleb seda võlataset oluliselt vähendada, kuid see ei tähenda avaliku sektori laenude põhiosa mahakirjutamist,“ ütles Rehn. „Selleks on muid võimalusi ja me eeldame, et see saab olema kombinatsioon erinevatest alternatiividest.“

Juncker ütles, et 20. novembril langetatakse lõplik otsus Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmise kohta IMFi ja ELi abilaenust. Väljamakse suurus on 31,5 mld eurot.

Ministritele esitatud raportis tunnustab nn troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi eksperdid) Kreeka edusamme, kuid hoiatab samas mõjukate huvigruppide eest, kes võivad reformide elluviimist takerdada.