• OMX Baltic−0,21%314,02
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 143,04
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,22%10 816,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
  • OMX Baltic−0,21%314,02
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 143,04
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,22%10 816,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
Kahe nädala pärast tuleb Eestil võtta seisukoht, mis peab tagama euro ellujäämise ning ühisrahast oodatud edu.
Mitmes valdkonnas nagu eelarve planeerimine ja majanduspoliitika tähendab see euroala riikide jaoks tihedamat koostööd kui ülejäänud Euroopa Liidus.
"Stabiilsuse kindlustamiseks vajab euroala mehhanisme, mida Euroopa Liit tervikuna tingimata ei vaja," ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeva õhtul Brüsselis, olles just avalikustanud komisjoni visiooni sellest, mis rahaliidus remonti vajaks.
Sellega põhjendas Barroso, miks peab komisjon vajalikuks euroala riikidele veel eraldi eelarve loomist ning milleks oli euroalale ESMi näol vaja omaette päästefondi.
Vähem meelt mööda on Merkelile  ettepanek euroala ühiste võlakirjade väljastamiseks, et luua euroalale oma madala riskiga ja likviidne varaklass. Samuti on Merkel olnud skeptiline nn võlalunastusfondi loomise suhtes, mille vahendusel ajapikku ja osaliselt ühiste võlakirjade abil tagasi maksta euroalal lubatud ülempiiri (60% SKPst) ületavad võlad.
Euroopa Komisjon on sorteerinud oma ettepanekud etappideks. Kiiremas korras tuleks edasi liikuda euroala ühtse pangandusjärelevalve loomisega, millele järgneks ühine kriisihaldusmehhanism (ühist hoiusegarantiid nimetatakse samas vaid väga põgusalt). Samuti on tähtis ellu viia kokkulepped eelarvepoliitika tihedamaks koordineerimiseks.
Edasi tulevad ettepanekud, mida saaks ellu viia 1,5-5 aasta perspektiivis nagu võlalunastusfondi loomine. Kaugemas tulevikus, raha- ja majandusliidu viimases etapis, on olemas nii ühised võlakirjad kui euroala oma autonoomne eelarve.
Komisjon on eraldi välja toonud ka selle, mida saab teha olemasolevate ELi lepingute raames ning millised muudatused eeldavad juba aluslepingute muutust.
Barroso möönis, et poliitikute seas ei ole praegu enam seda ärevuse tunnet, mis reforme tagant kiirustaks. Turgude surve on vähenenud nii tänu ESM jõustumisele kui Euroopa Keskpanga jõulisele sekkumisele.
"Me ei tohi fookust kaotada," ütles Barroso. "Meie partnerid ja turud peavad mõistma, et me ei tegele vaid kriisi tõrjumisega, vaid ehitame majandus- ja rahaliidu tõepoolest valmis."
KOMMENTAARJuhan Lepassaar, riigikantselei ELi asjade direktorMe ei pea praegu otstarbekaks kommenteerida Euroopa Komisjoni pikaajalist visiooni, sh ettepanekuid euroalale eraldi eelarve loomiseks, kuna ettepanek on toores ja alles selge sisuta.Eesti seisukohad võimalike euroala ühiste võlakohustuste suhtes ei ole muutunud. Me ei toeta samme, mis suurendavad moraaliriski ja ei aita parandada riikide eelarvedistsipliinist kinnipidamist.Ka maksupoliitikate koordineerimise vajaduse ja ulatuse osas on Eesti seisukohad raamistatud EL poliitikaga ega ole muutunud.Küll aga kattuvad üldjoontes Eesti nägemusega komisjoni ettepanekud liikmesriikide nn individuaalsete reformilepete osas. Need võiks olla kohustuslikud ennekõike riikidele, kes reegleid rikuvad või kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et nende poolt valitud poliitiline suund ei toeta kestlikku eelarvepoliitikat.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele