Juhtimiskonsultant Flemming Pulfeldt leiab, nii see tänapäeva globaliseerunud maailmas ongi – kõik taandub tasuvusele ja konkurentsvõimele.
Aarhusi ülikooli professor Steen Hildebrant arvab samuti nii, ent usub, et pilt võib muutuda, arvestades survet, mille alla majanduskriis ja karm rahvusvaheline konkurents Taani ühiskonna on seadnud.
"Pikemas perspektiivis usun ma, et arusaamine, mida tähendab aktsionäridele väärtuse loomine, hakkab muutuma. Tulevikus ei saa meie avalik sektor enam kõigi nende ülesannetega hakkama, mida ühiskond vajab. See tähendab, et eraettevõtted omandavad uue rolli ning peavad selle, mida tähendab aktsionäride huvi, ümber sõnastama. Enam ei puuduta see üksi rahateenimist, vaid samuti investeeringuid keskkonnahoidu, haridusse ja tervishoidu," rääkis ta.
Börseni toimetus viskab õhku küsimuse, kas ettevõtjate arvates on niinimetatud Taani mudel jätkusuutlik, kui firmad keskenduvad ainult oma kasumireale. Mudel, kus palkamine ja koondamine on tehtud ettevõtjatele lihtsaks, kuna töötute jaoks on olemas riiklik töötu abirahade ja ümberõppe süsteem.
Mida annate teie vastu, küsib leht ja kõhkleb, kas sellist dünaamilist koostööd ettevõtjate ja ühiskonna vahel on edaspidi enam võimalik alal hoida.
Eestis tuli mõttega, et kasum pole kõige tähtsam, Paide arvamusfestivalil välja Indrek Neivelt, kus ta tegi ka ettepaneku Eestis alampalka tõsta ja see maksuvabaks teha. Neivelt juhtis tähelepanu, et töötajatele madalat palka makstes pole inimestel ka ostujõudu firmade toodangut tarbida. Vaesuse vastu võitlemine peaks olema just ettevõtjate ja ettevõtjate huvisid esindavate parteide teema, leidis Neivelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!