Mertsina: välisnõudlus nõrgeneb, sisenõudlus tugevneb

Töötleva tööstuse toodang sõltub Mertsina sõnul olulisel määral välisturust – ligikaudu 70% toodangust läheb ekspordiks. "Kui aasta kahel esimesel kvartalil toetas töötleva tööstuse toodangut rohkem müük välisturule, siis kolmandal kvartalil kasvas müük kodu- ja välisturule samas tempos, sealhulgas augustis ja septembris müük välisturule isegi vähenes," märkis ta.

Tõenäoliselt toetas töötleva tööstuse mõõduka kasvu püsimist tootmiskulude – välja arvatud tööjõukulud – aeglasem kasv võrreldes toodanguga, lisas Swedbanki peaökonomist.

Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kiire kasv peegeldub tema sõnul ka selle tegevusala ettevõtete kasumite kiires kasvus. "Kolmandal kvartalil kasvas selle tegevusala kasum 40%, kusjuures suurima panuse andis just hulgikaubanduse ettevõtete kasumite kasv. Kolmandal kvartalil pöördus ka töötleva tööstuse ettevõtete kasum kasvule. Kui eelmistel kvartalitel ületasid töötleva tööstuse ettevõtete kulud käivet, siis kolmandal kvartalil on ettevõtted kulud parema kontrolli alla saanud ehk käibe ja kulude kasv oli sisuliselt ühesugune," märkis Mertsina.

Kõige tugevamalt tõmbab majanduskasvule tema sõnul pidurit transpordisektori lisandväärtuse kiire vähenemine. "Kolmandal kvartalil vähenes see peaaegu 20% ning selle aasta esimese üheksa kuuga on transpordisektori lisandväärtus vähenenud juba keskmiselt 17%," selgitas ta.

Kuigi languses olid kogu transpordisektorisektor, oli suurima negatiivse mõjuga siiski veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. "Nimetatud tegevusala ettevõtete mõju teenuste ekspordile on väga suur. Samas, kui varem oli koos transpordisektori vähenemisega languses ka teenuste eksport, siis kolmandal kvartalil pöördus teenuste eksport tagasihoidlikule tõusule. Transpordisektori kehv olukord väljendub ka selle kasumite kiires vähenemises, sealhulgas on veetransport ja õhutransport kogu selle aasta jooksul kahjumis olnud," märkis Mertsina.

Teine tegevusala, mis majanduskasvu oluliselt pidurdas, oli ehitus ning selle lisandväärtuse seitsmeprotsendiline langus. "Ehituse tegevusala lisandväärtus on vähenenud kogu selle aasta jooksul. Samas näitas ettevõtete statistika kolmandal kvartalil ehitusmahtude 4% kasvu. Lisandväärtuse langus tuleb peamiselt sellest, et ehitusettevõtete tootmiskulude kasv ületas toodangu kasvu, kusjuures püsivhindades viis ehituse langusesse täiendavalt veel peamiselt suurematest tööjõukuludest kasvanud ehitushinnad," kommenteeris ta.

Kolmanda kvartali kaupade ja teenuste ekspordi üheprotsendilise languse taga oli Swedbanki teatel Eesti kaubanduspartnerite nõrk nõudlus. "Viimati oli eksport languses 2009. kriisiaastal. Rootsi ja Venemaa majanduskasv on käesoleval aastal aeglustunud ning Soome majanduslanguse taandumine on oodatust oluliselt aeglasem. Kuna import kasvab ekspordist kiiremini ning puhasekspordi kasvu panus on negatiivne, on sellel tugevalt pidurdav mõju majanduskasvule. Käesoleval aastal, eriti kolmandal kvartalil, on impordihinnad langenud aga ekspordihindadest kiiremini, mis jällegi toetavad eksportivate ettevõtete bilansside paranemist," kirjeldas Mertsina.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, oli investeeringute kasv väga kiire (11%). Eelmisel nädalal avaldatud ettevõtlusstatistika järgi oli ettevõtete nominaalkasv 14%, SKP arvestustes on kasvuks aga 39% (reaalkasv 35%).