Ta sõnas, et aktsionärid kasutavad omavahelistes suhetes sageli erinevaid viise üksteise survestamiseks, nt nõudes soovitud käitumise eest otsuse vastuvõtmisel vastutulekuid muudes küsimustes, võttes laenu tagatiseks aktsiaid jne. "Küsida võib, kas selline käitumine on kauboikapitalism ja kooskõlas äriõiguse sätetega, kuid see ei ole iseenesest veel turumanipulatsioon," märkis Hammerberg.
Turumanipulatsiooni, milles Tooli ja Kirberit süüdistati, oluliseks tunnuseks on aktsia hinna viimine kunstlikule või tavapäratule tasemele. "Samas, käesolevas asjas ei ole kohtud seda asjaolu hinnanud. Veelgi enam, kohus on asunud seisukohale, et aktsia õige ja seega järelikult ka ebaõige turuväärtus ei ole turumanipulatsiooni hindamisel asjassepuutuv," rõhutas Hammerberg.
Kohus heidab süüdistatavatele läbivalt ette „müügisurve tekitamist“ eesmärgiga viia aktsia hind alla. "Samas kohus ei selgita, mis on müügisurve, milline on õigusvastane müügisurve, kas igasugune müük tekitab õigusvastase müügisurve jne. Ebakindlust tekitab teadmatus, kus maalt algab lubamatu müük ehk „müügisurve tekitamine“," selgitas Hammerberg.
"Eeltoodu valguses jääb loota, et investorite jaoks, kes Eesti turul tegutsevad ning kelle vastaspooled ei ole võtnud aktsiate tagatisel laenu, tänane otsus siiski praktikas lisariske ei loo," märkis Hammerberg.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis reedese otsusega muutmata Karoly Kirberi ja Toomas Tooli süüdimõistmise turumanipulatsioonis, aga tühistas ringkonnakohtu otsuse Toolile mõistetud rahalise karistuse määras ning saatis selle ringkonnakohtule uueks arutamiseks.