Paet: peaksime kaaluma kaitsekulutuste kasvu

Sisemajanduse kogutoodangust kaheprotsendilist kaitsekulutuse numbrit ei ole Eesti täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud, mistõttu võiks riik pigem kaaluda kaitsekulutuste osakaalu suurendamist, ütles välisminister Paet täna riigikogu ees.

"Mõtleme ka sellele, millised on Ukraina sündmuste võimalikud mõjud Eestile. Ma eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks," ütles Paet. Tema sõnul väljendub kahe protsendi suurune kaitsekulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust realistliku hinnanguna olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame. Ministri sõnul ei ole Eesti seda numbrit täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud.

Küsimuse peale, kas Eestile on reaalset julgeolekuohtu, vastas Paet, et otsest põhjust täna Eesti julgeoleku pärast muretseda kindlasti ei ole, sest selles osas teevad Eesti vastavad ametiasutused, samamoodi meie partnerid NATO-s, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, oma tööd hästi.

Ministri sõnul on kogu olukorra edasises arengus üks määrav telg ka küsimus Ukraina gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse hinnaga ja see võib kasvatada võlga veelgi.

Paet vastas küsimusele, kuidas on praegune valmisolek rahvusvahelise üldsuse poolt aidata Ukrainal nii-öelda seda akuutset majanduskriisi üle elada, et hindab Ukraina valmisolekut kõrgeks. "See käib nii Euroopa Liidu kohta, IMF-i kohta kui ka Ameerika Ühendriikide kohta siis ennekõike," ütles minister.

Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks teinud ja kavatseb seda suunda kindlasti jätkata. "Viimasel paaril nädalal on Eesti eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas," ütles ta.