USA endine välisminister Kissinger: kuidas Ukraina kriisi lõpetada

ELil tuleb Kissingeri hinnangul möönda, et bürokraatliku venitamise ja strateegilise elemendi allutamisega kodumaisele poliitikale, kui räägiti Ukraina suhetest ELiga, on läbirääkimised lastud kriisiks paisuda. Välispoliitika on prioriteetide reastamise kunst, tuletab välispoliitika Grand Old Man meelde õpikutõdesid.

Lühike iseseisvus

Otsustavaks elemendiks on ukrainlased ise oma keerulise ja kirju ajaloo ja riigisisese sisulise lõhega. Iseseisev on Ukraina olnud vaid 23 aastat. Selle liidrid pole veel õppinud kompromisside kunsti, kirjutab Kissinger, märkides, et seni, kuni riigi üks pool üritab end teise üle kehtestada, pole probleemile lahendust. USA jaoks oleks tark poliitika saada lõhenenud Ukraina isekeskis koostööle, mitte et üks pool teise üle valitseks. Viimane oli ka Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitši vastasseisu põhiolemus.

Venemaa ja lääneriigid ning ammugi mitte Ukraina erinevad jõud pole sellest printsiibist lähtunud, nendib Kissinger. Kõik on aidanud olukorda vaid hullemaks muuta. Ja mis puudutab Venemaa presidendi Vladimir Putini demoniseerimist, siis see ei ole poliitika, nahutab Kissinger lääneriike. "See on alibi poliitika puudumise pärast."

Putinil tuleb aru saada, et sõjaline sekkumine ei too muud kui uue külma sõja. USA peab loobuma Venemaa kohtlemisest hälvikuna, kellele tuleb kannatlikult õpetada Washingtoni kehtestatud reegleid. Kumbki pool ei hiilga vastaspoole motiivide, väärtuste ja psühholoogia tundmisega.

Kissingeri nägemus

Kõik osapooled peaksid keskenduma lõpptulemusele, mitte üritama üksteist ähvardustega üle trumbata, manitseb Kissinger ja pakub välja oma nägemuse, kuidas olukord võiks laheneda.

1. Ukraina peaks saama ise otsustada oma majandusliku ja poliitilise kursi üle.