• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Krimmi kriisi järel ekspordib Venemaa üha enam naftat Hiinasse, mistõttu Euroopa on sunnitud leppima kulukama impordiga ja USA sõltub järjest enam Lähis-Idast.
Hiina on teatanud nõusolekust osta lähiaastail Putini Venemaalt rohkem kui 340 miljardi dollari eest toornaftat. Bloombergi teatel on Euroopa ja USA sanktsioonide tõttu tõenäoline kahe riigi majandussidemete tugevnemine.
Ligi 30 protsenti gaasist Venemaalt tarniva Euroopa jaoks on vähe jätkusuutlikke alternatiive. Maailmaturul muutub haavatavamaks ka USA, mis isegi pärast põlevkivibuumi impordib 40% oma toornaftast. Seda on 10,6 miljonit barrelit päevas.
Samuti on alternatiivid Vene toorainetele seotud suurte väljakutsetega. Näiteks Kanada naftaliivad saastavad keskkonda rohkem kui enamik traditsioonilisi alternatiive ja viimase kümnendi suuremad naftaleiud on lõksus sügaval Brasiilia ja Lääne-Aafrika vetes.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele