"Kui Venemaal arvati, et maailm jääb ükskõikseks või õnnestub USA ja ELi vahele kiilu ajada, siis pandi nende arvestustega mööda," ütles Obama.
USA president kordas samas, et Venemaal on jätkuvalt võimalus diplomaatilisel teel pingeid maha võtta ja lahendust otsida. Kui seda aga ei tehta, siis Venemaa isolatsioon süveneb ja lisanduvad uued sanktsioonid, mida EL ja USA omavahel tihedalt koordineerivad.
Obama rõhutas, et Euroopa Liidul tuleb lisada pingutusi oma energiajulgeoleku suurendamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiakandjatest.
Siin saab USA kildagaasi suurenenud eksport maailmaturule olla kõigest üks alternatiiv, kuid ka Euroopal on energiavarusid, mida pole veel käiku lastud. Lihtsaid ja mugavaid lahendusi energiajulgeoleku suurendamiseks lihtsalt ei ole.
Niisamuti nagu nõuab kõigilt panustamist sõjaline julgeolek.
Obama kinnitas, et NATO on USA rahvusliku julgeoleku nurgakivi, mille keskmes on artikkel viis ehk kollektiivne kaitse. NATOs ei ole Obama sõnul tähtsamaid ja vähemtähtsamaid riike. Ent kui on kollektiivne kaitse, siis eeldab see panustamist kõigilt.
"Olukord Ukrainas tuletab meile meelde, et vabadusel on hind," ütles Obama, viidates sellele, et paljud riigid on oma kaitsekulutusi vähendanud.
Varustuse, personali ja väljaõppe eest tuleb aga maksta, et NATO jõude võetaks tõsiselt nii Venemaal kui Venemaaga piirnevates NATO liikmesriikides ning et need toimiksid ka efektiivse heidutusena.
Küsimusele, kas NATO on kaalunud ka Ukraina ja Gruusia kiiremat vastuvõttu alliansi liikmeks, vastas Obama, et NATO-l laienemisplaane lähemas tulevikus ei ole. Arvestades keerulisi suhteid Venemaaga ei kavatse Ukraina niipea ka taolist taotlust esitada.
Pressikonverentsilt siirdus Obama kohtumisele NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!