Varimajanduse osakaal 10 aasta madalaim

Eesti elanike sissetulekute suurenemise ja vähenenud töötuse taustal kasvas mullu nende inimeste arv, kes eelistasid ametliku tootja või teenindaja pakutavaid kaupu, millelt on makstud riigimaksud. Rakendatud piirangud aktsiisikaupade maaletoomisel ida- ja kagupiiril on aidanud vähendada turule valguvat salakaupa ning lisaks vähendanud piiriületuseks kuluvat aega, soodustanud turismi, ja suurendanud Eesti legaalsete müüjate käivet.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul tajuvad Eesti ettevõtjad enam kui kunagi varem, et riik võitleb varimajandusega. "Eesti on ettevõtjate hinnangu poolest võrreldav näiteks Põhjamaade ja Saksamaaga, eristudes samas paljudest teistest Ida-Euroopa riikidest. Ka inimeste hinnang varimajanduse osakaalule nende kulutustes on viimase kümne aasta madalaim, millele oma panuse andnud kindlasti ka meie parem töö sigarettide salaturu osakaalu vähendamisel," rääkis ta.

"Endiselt aga teevad muret ümbrikupalgad just ehitussektoris, kus põhimõtteline muutus saab toimuda vaid uute järelevalvemeetmete rakendamisega, nagu näiteks töötamise registreerimine või rangemad reeglid riigihangetel," lisas Kuuse.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul käib varimajandus ühte sammu majandustsüklitega. Kui inimestel on vähem raha, kiputakse eelistama illegaalseid tooteid, kuna need on odavamad.

"Põhiküsimus varimajandusega võitlemises, lisaks rangetele regulatsioonile ja kontrollile, on selles, kas laias pildis mõistetakse, et salasigarette ostes põhjustatakse kaudselt kusagil jälle ühe tuletõrjekomando sulgemine," ütles ta. "Mõnes mõttes on see ka  hariduse küsimus. Lastele räägitakse lasteaias prügi sorteerimisest, kuid samamoodi tuleb kasvavale põlvkonnale õpetada seda, kuidas ühiskond ja majandus toimib ning mis on igaühe vastutus selles," kinnitas Reede.

Konjunktuuriinstituudi uuringus osalejad märkisid enim, et on mustalt turult ehk makse maksmata tellinud remonditeenust, kasutanud ilu- ja terviseteenuseid ning üürinud korterit. Kaupadest osteti illegaalselt enim tubakatooteid ja küttepuid, siiski langes mõlema kaubagrupi illegaalne tarbimine aastaga oluliselt.

Salasigarettide ostjate arv on aasta jooksul märgatavalt vähenenud: kui 2012. aastal ostis salasigarette teadlikult 32% suitsetajatest, siis eelmisel aastal 21%. Samuti on alates 2011. aastast järjepidevalt vähenenud salaalkoholi turumaht Eesti viina siseturul – mullu oli see konjunktuuriinstituudi hinnangul 20-23%.

Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal aasta jooksul veidi langes (12%-lt 11%-le), samas pea kahekordistus nende töötajate hulk, kes said mitteametlikult kogu oma palga (19%). Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39%ni aastasest sissetulekust.

Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas, kuid ka tööstuses, põllumajanduses ja transpordi alal. Ümbrikupalga vähenemist peaks soodustama juulis rakenduv töötajate enne tööle asumist registreerimise nõue.