"Samas ma muidugi nõustun ja on tõsi, et Ukraina saab end vaid ise aidata. Inimesed saavad aru, et riigi toimimise imiteerimine on kriitilise piirini viidud. Kuid me peame meeles pidama, et meie elu siin ei lähe lihtsamaks, kui Ukraina ei suuda Venemaa surve all vastu pidada," rääkis Mihkelson.
Väliskomisjoni liige Andrus Ansip ütles, et Eesti välisministeerium on tegutsenud väga hästi ning rohkem tuleb kritiseerida seda, kui väga ukrainlased ise tahavad muutusi.
"Olime valmis vabaduse ja sõltumatuse nimel kartulikoori sööma, nii peavad ukrainlased ka väga tahtma seda pööret. Ukrainas on senised valitsused hoidunud valusate reformide tegemisest," sõnas Ansip.
Ukrainal jäi möödunud aastal sõlmimata assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga, mis põhjustas rahva väljaastumise ja sellele järgnenud olukorra eskaleerumise. Assotsiatsioonileppe sõlmimise tingimustest jäi toona täitmata parlamendi valimisseaduse muutine ja prokuratuuriseaduse muutmine, aga ka ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamise küsimus. Samuti on riigil käsil põhiseadusreform, mis sätib presidendi ja parlamendi tasakaalu.
Ukrainat on ees ootamas majanduslangus ja sel aastal võivad toimuda ka parlamendivalimised. "Valimised võivad toimuda enne talve, kui gaasi hind on kõrge, vahepeal on tõusnud elektri hind, riigi majandus kukub ja Ida-Ukrainas käib samal ajal sisuliselt sõda," vahendas Mihkelson istungi arutelu.
Komisjoni istungil toimunud Ukraina arutelul osalesid välisministeeriumi esindaja, Skype'i ühendusega Eesti suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja Ukraina Investorite Liidu juht Jaanika Merilo.