VKG palub riigiabi

Rohumaa ütles, et ettevõttel on praegu suur laenukoormus. Nii suur, et näiteks tänavu peab ettevõte maksma laene tagasi 40 miljonit eurot, järgmisel aastal 50 miljonit eurot ja 2016. aastal 60 miljonit eurot. Sellele järgnevalt peaksid tagasimaksed küll vähenema, kuid on ikkagi mahukad.

Järgnevad aastad tulevad suurfirma jaoks väga intensiivsed, sest Rohumaa teatel võib VKG võimekus tasuda riigile makse muutuda küsitavaks, kui naftahinnad langevad ja CO2-hinnad tõusevad. Sellest tulenevalt viskab juhatuse esimees ka kinda keskkonnaministeeriumile, kes soovib tõsta keskkonnamakse, analüüsimata ettevõtete reaalset võimekust tasuda makse.

Rohumaa lisas, et tööstused on korduvalt rõhutanud vajadust abile, kus riik ei suunaks saadud raha lihtsalt riigieelarvesse, sest sealt võib keskkonnaraha leida tee muude kulude katteks. Firmajuhi sõnul on selline olukord veidralt naljakas, sest ühelt poolt öeldakse, et ettevõtted ei korva keskkonnatasusid, aga samas ei suunata neid tagasi.

VKG-l ei ole Rohumaa selgitusel võimalik väävlipüüdurite investeeringut teha ainult oma rahadega. "Eesti eripära on see, et mujal riikides pole sellisel kujul keskkonnatasud väga levinud. Ei Euroopas ega mujal maailmas pole ma seda märganud," ütles ta. Rohumaa sõnul võetakse mujal näiteks kasumimaksu. "Rootsis on näiteks 25% kuninga oma - annad veerand kasumist riigile. Näiteks kui võtta kogu VKG tehased koos ressursiga maast välja ja tõsta Rootsi, siis meie maksukoormus oleks kuskil 30% madalam kui Eestis."