Investorist õpetaja murrab stereotüüpe

On Teil tulnud tagasilööke?Muidugi. Kui praegu Bondoratki vaatan, siis loomulikult oleks võinud alguses palju suuremalt ja julgemini investeerida. Eks olen teinud ka valesid otsuseid, aga nendest peab üle olema ja ei tohi kinni jääda. Ka tutvusringkonna leidmine, kellega finantsteemasid arutada, ei ole kerge. Eesti ühiskonnas me lihtsalt ei räägi rahast. Sellepärast hakkasin ka blogi pidama, sest see lõi mulle tutvusringkonna inimestest, kellele on sarnased huvid ja kellel on minuga põnev investeerimisest rääkida.

Mis on raha paigutamise juures olnud kõige raskem?Alguses on kõige raskem hirm. See mõte, et paned oma raha kuskile börsile või siis annad laenu inimesele, kelle kohta sa mitte midagi ei tea. Ikka on väike hirm, et kas see tuleb tagasi või mis juhtub kui börs kukub - kõik sellised negatiivsed mõtted. Pärast alustamist saad tegelikult aru kui vähe sa sellest kõigest tead, kui vähe me koolis selle kohta õpime ja kui vähe me tegelikult ühiskonnas sellest räägime. Sellele järgnes suur õppimise tuhin, kui sai neelatud igasuguseid blogisid, raamatuid ja muud informatsiooni. Nüüd on kolmas faas, kus ma tunnen, et võiks investeerida rohkem. See seisab aga pigem selle taga, et kõik finantsid, mis võimalik on juba investeerimisse suunatud.

Mis on olnud kõige suuremad õppetunnid?Enne kui ma investeerima hakkasin, arvasin, et see on palju-palju keerulisem. Mul oli ettekujutus, et sul on ikka väga suuri rahasummasid vaja, pead väga teemas sees olema ja omama väga palju informatsiooni. Pigem tuleb tarkus ajaga. Kui hakkad otsast pihta, siis hakkadki kõrvalt uurima, et mis toimub ja miks toimub. Kui oleks vähegi võimalik, siis oleksin veel varem pihta hakanud. Need õppetunnid tulevad niikuinii investeerimise jooksul.

Kuidas investeerimise korraldanud olete - tõstate iga kuu palgast kõrvale?Praeguseks olen jõudnud selle süsteemini, et "pay yourself first" (maksa endale esimesena - ing k). Raha investeeringutesse läheb kohe palgapäeval kui palk tuleb. Mitte nii, et see mis kuu lõpus järgi on läheb investeeringutesse. Pikas perspektiivis on eesmärk niinimetatud 50% klubisse kuuluda ehk pool sissetulekutest võiks minna investeeringutesse. Sinnani on hetkel veel päris pikk tee minna.

Eestis on väga palju õpetajate palga ümber olnud kära, et need kipuvad olema väiksed. Kui lihtne on õpetajal säästa?Jah, ma nõustun, et õpetajate palgad on väiksed ja säästmine on keeruline. Kui ma aga vaatan ennast ja teisi enda tutvusringkonnas olevaid õpetajaid, siis väga paljud õpetajate säästud tekivad sellest, et nad töötavad ka väljaspool kooli ja teevad midagi muud. Mina lisaks koolis töötamisele, õpetan näiteks täiskasvanuid. Siin tuleb arvestada sellega, et õpetaja tööd teed sa sellepärast, et see sulle väga meeldib ja kui sul on rahalised ambitsioonid, siis sa teed kõrvale midagi muud. Ilmselgelt on võimalik absoluutselt kõik ebavajalikud kulud ära lõpetada ja siis meeletud rahakogused kokku hoida. Pigem olen läinud seda teed, et mul on kindel siht kui palju ma igakuiselt kõrvale hoian. Reisimist, kontserte ja väljas söömist ma ei piira. Finantsvabadus ei tähenda seda, et praegu elad väga askeetliku eluviisi ja tulevikus elad hästi.

Äripäeva värskes rikaste TOPis on ainult 37 naist ja TOP 100 seas on neid 6. Neistki paljud on saavutanud rikkuse tänu abikaasale. Miks meil on nii vähe self-made naismiljonäre?Siin mängivad rolli mitmed ühiskondlikud arengud. Kui vaatame laia maailma, siis palgalõhe teema ei ole ju lõplikult lahendatud isegi Skandinaavia riikides. Naistippjuhtidele klaaslagi ikkagi eksisteerib, kust neid ülesse ei edutata. Üks suur probleem on ka see, et puuduvad eeskujud. Naised sageli hoiavad meediast väga aktiivselt kõrvale, sest sellega kaasneb igasugune kriitika pereelu ja riietuse ja kõige muu kohta. Ja nii kuidagi ekslikult ongi jäänud mulje, et meil pole potentsiaalseid tublisid naisi. Arvan, et see hakkab lähiaastate perspektiivis muutuma. Meil on ühiskonnas väga sees, et kui püüda kujutleda keskmist investorit, siis tekib silme ette pilt 30-40ndates mehest, kes käib tööl pintsakuga. Millegipärast meil ei ole ühiskondlikku kuvandit, et meil üldse naisinvestoreid oleks. Kui vaadata näiteks Bondoratki, siis mõne aja eest avaldatud statistika järgi on 10% investoritest naised. Seega pole probleem turule ligipääsetavuses vaid pigem mingites keerulisemates ühiskondlikes protsessides.

Kuidas on õpilastega lood, poistel on majanduse vastu suurem huvi?Natuke ikka on. Poisid ja matemaatika, poisid ja reaalained ja eks finants läheb ka natuke sinna alla. Paljud inimesed arvavad, et sul on vaja väga palju matemaatikat investeerimiseks osata kuigi see tegelikult päris nii ei ole. Kõikide inimeste huvi on elus hästi hakkama saada. See ei ole piiritletud, kas poisid või tüdrukud tahavad seda rohkem.

Kui head on koolilaste eelteadmised rahast ja kui palju mõjutavad vanemad?Ühe praktilise tunniülesandena käivad õpilased poodides ja vaatavad näidistoidukorvide hindasid ja siis nad võivad ise valida, mis nad sinna toidukorvi panevad. Sealt juba jookseb väga suur erinevus välja palju inimesed raha kulutavad. Teise ülesandena olen palunud neil välja arvutada kui palju maksab laste kasvatamine ja tulemused tulevad neli korda erinevad. Sõltuvalt sellest, millised on peres tarbimismustrid. Nelja aasta jooksul kui olen õpilastelt küsinud, kas nende peres rahast räägitakse, siis neid käsi tegelikult tõuseb väga üksikuid.