• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Sellal kui Eesti riigikogus on optimistliku suvelõpu stsenaariumi alusel kokku pandud eelarvet arutatud, on maailma 2015. aasta majandustaevast hakatud nägema tumedamates toonides, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Heido Vitsur
  • Heido Vitsur
  • Foto: Raul Mee
Ei põhjas, läänes ega idas pole näha midagi, mis ekspordist tugevalt sõltuvat Eesti majandust toetada võiks. Seepärast ei ole välistatud, et riigikogule esitatud eelarve, kus oli vaatamata nigelale majanduskasvule peaaegu igaühele midagi pakkuda, on osutunud ülemäära roosaks, ning et enne kulutuste lukkulöömist tasuks veel kord tõsiselt mõelda loodetud tulude realistlikkusele. Sellele, kui kaua nõrga välisnõudluse tingimustes meie majandus teistest kiiremini kasvada suudab. Kuid veel enam sellele, mida peaksime peale eelarve tasakaalustamise teisiti tegema.
Kuigi ka kuu aega tagasi võis aimata, et IMFi maailma majanduskasvu prognoosi nii selleks kui ka tulevaks aastaks kärbib, kipub reaalsus oodatut varjutama. Kulutatud ja ajalooliselt odav raha pole maailmas reaalmajandust ju kasvama pannud. SKT võib ilma reaalmajanduse kasvuta mõnes kohas mõnel hetkel küll kuigivõrd kasvada, kuid kogu majanduse püsivale kasvutrajektoorile tagasijõudmisest selle põhjal rääkida küll ei saa.
Praegu on Bank of Englandi interssimäära baasiks tema 320aastase ajaloo mugavaim 0,5%! Ja kui nii odav raha pole kaasa toonud erilisi investeeringuid reaalmajandusse, vaid peamiselt suuremate finantsriskide võtmist, on täna majanduses midagi tunduvalt teisiti kui kogu eelnenud aja jooksul. Raha omanikele või haldajatele on nn kasiinomajanduse riskid tunduvalt vastuvõetavamad kui reaalmajanduse omad. Miks siis muidu oleks riski- ja varahaldusfirmade tärkavatelt turgudelt ostetud bondide ja muu seesuguse maht kasvanud viimase kümne aastaga 265 miljardilt dollarilt peaaegu kahele triljonile.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele