Eestlaste palgatipp Soomes

Laamanen märkis, et kui soomlannad lõpetasid kella viiest-kuuest tööpäeva, siis tema tegi tööd kella üheksani. Ta oli aja osas paindlik ning see tasus ära, sest hilistel tundidel olid klientideks teised ettevõtjad, kes tööajal ilusalongi tulla ei saanud.Laamanen sõnul on hoolimata sellest, et Eestis saab ta oma töö eest vähem tasu küsida, kodus ikka kõige parem. „See Soome kogemus oli super, aga tahtsin koju. Mingi osa tahab ikka lähedasi ja sõpru tagasi,“ rääkis Laamanen.

OY Mercus Software Ltd omanik ja juhatuse liige Valeri Tiik sattus Soome juba 1989. aastal, nõukogude ajal. „Kui sel ajal pakuti akent välja, ei olnud kombeks ei öelda, aga et sellest on tulnud nii pikk tee, ei oleks osanud ette arvatagi,“ rääkis Tiik, kelle aastatulu ulatus 236 693 euroni.

Ta märkis, et tunneb, et teda on omaks võetud ning tema töösse ja tegemistesse on usku olnud. See on aga omakorda loonud mingi autoriteetsuse. Tiik meenutas, et kui ta Soome esimest korda tuli ja mõtles, et saab soome keelega hakkama küll, siis esimese päeva õhtuks oli küll tunne, et peaks asjad kokku pakkima ja tagasi minema.

Küsimusele, kas ta mõtleb ka tagasi Eestisse tuleku peale, vastas Tiik, et ta ei ole veel otsustanud Soome jääda. „Kodu on seal kuhu me selle ehitame, piiridel ei ole tänapäeval tähtsust. Täna realiseerin igatsust Eesti järele sellega, et pumpan igakuiselt Eesti ettevõtetele oma know-how-d,“ rääkis ta.

Tiik märkis, et Soomes on tööpuudus probleemiks ning numbrid näitavad tegelikkust tihtilugu kergemalt. Ta rääkis, et soomlased pürgivad oma õpitud erialade peale ning võõrtööjõud võtab vastu tihtilugu need tööd, mida kohalikud vastu ei võta.

Eestlastest ehk tuntuim Soomes suure palgatulu teenija on HKScani turundusjuht Anne Mere, kes üle-eelmisel aastal teenis 249 489 eurot, tänavu aga 246 093 eurot. Kõige esimene nn eestlaste edetabelis oli mullu avaldatud andmete järgi isolatsioonitöödega tegelenud Ain Vardja. Tema aastaseks teenistuseks arvestasid sealsed maksukogujad ligi 1,6 miljonit eurot, aga mees ise kinnitas, et tegemist oli kummalise veaga.

 

Eesti börsifirmade juhtide palk Soomega võrreldes imepisikeKui Soome enimteeniva börsifirma juhi palk küündis mullu 4,7 mln euroni aastas, siis Eesti börsifirmade juhtide tasud on selle kõrval mikroskoopilised.Soome börsifirmade juhtidest teenisid mullu suurima sissetuleku Kone endine juht Matti Juhani Alahuhta, kes oli kogu riigis suurima töise tulu saaja, ja Sampo kontserni juht Kari Henrik Stadigh. Teenistus oli vastavalt 4,7 miljonit eurot ja 3,7 miljonit eurot.Edasi tulid börsifirmade juhtidest Jukka Matias Moisio, pakendifirma Huhtamäki juht, 3,1 miljoni euroga, UPM-Kymmene tegevjuht Jussi Heikki Pesonen 2,1 miljoni euroga ja Kone tegevjuht Henrik Georg Fredrik Ehrnrooth 1,8 miljoni euroga.Eesti börsifirmade juhid võivad sellistest palkadest ainult und näha. Äripäeva poolt tänavu kevadel koostatud börsifirmade juhtide tasude topis on esikohal Tallink Grupp, mille juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 27 667 eurot kuus. See teeb 332 000 eurot aastas.Sealjuures on Tallinki juhid veel hästi tasustatud. Teisele kohale jõudnud Silvano juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 15 000 eurot kuus, mis tähendab 180 000 eurost aastapalka. Kolmandale kohale jäi kevadises edetabelis Ekspress Grupp, mille juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 13 674 eurot kuus.Kahjuks ei saa Soome ja Eesti börsifirmade juhtide palku üks-ühele võrrelda, sest täpsemaid ja üksikasjalikke andmeid kui juhatuse liikme tasud börsifirmad reeglina ei esita ning juhatuse liikmete tasud on aruannetes esitatud koondnumbrina. Samuti pole tasu hulka loetud juhtidele pakutavaid optsioone.