Eleringi ähvardab talumatu talumishüvitis

Elering eirab suuniseid. Oluliseks pöördekohaks võib pidada kahe aasta tagust riigikohtu lahendit, mis tunnistas kehtetuks senised taluvustasu määrad. Toona soovitas justiitsministeerium võrguomanikel hakata hüvitama kinnisasja omanikele jooksvaid kulusid vastavalt sellele, milline on tehnovõrgust tulenev kitsendus maaomanikule. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets selgitas, et ministeerium soovitas võrguomanikel hakata maaomanikele hüvitama jooksvaid kulusid, nagu maamaks.Võrguomanikud eesotsas ASiga Elering leidsid, et neile selline soovitus ei sobi ja nemad maksavad edasi tasu samas suuruses, mida põhiseaduse vastaseks tunnistatud seadusesätted ette nägid. Sama seisukohta väljendas AS Elering ka kohtuasjas Maiväljadega, kinnitades, et ei kavatse rohkem maksta enne, kui see nõue seadusega kehtestatakse.Maiväli nentis, et 2012. aastal, pärast kõnealust riigikohtulahendit, ei olnud plaanis kohe Eleringiga kohtuteed alustada, vaid esiti saadi Eleringi esindajaga kokku. Tema sõnul kohtuti üks kord, peale mida ei tahtnud Elering kinnisasja omanikust enam midagi kuulda. Eleringi pressiesindaja Ain Kösteri sõnul lõppes vestlus, kuna poolte seisukohad olid liialt erinevad.

Elering pelgab tagajärgi. Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi selgitas, et ettevõtte mure on laiem, kui ainult Maiväli kohtuasi. Nimelt puudub tema sõnul täna maksmiseks konkreetne talumishüvitise alus. Ta rõhutas, et võrguettevõtjatele pole selge, kas talumishüvitis peaks olema kahjunõue, hüvitis, rent või saamata jäänud tulu. Samuti ei ole tema sõnul mõeldav, et firma iga pea 20 000 maaomanikuga eraldi kokkuleppe sõlmiks. "Kujutage ette, et Elering hakkaks ligi 17 600 kinnistuomanikuga ükshaaval kokku leppima. See ei tagaks võrdset kohtlemist ja seal oleks potentsiaalne korruptsioonirisk. Nii-öelda näo järgi ei saa hüvitist maksta. Täna on kõige suurem probleem see, et seaduses puudub ühtne alus, mille järgi maksta kinnistu omanikele talumishüvitist, kas kompenseerida saamata jäänud tulu või hüvitada tekkivad jooksvad kulud," selgitas Veskimägi.Ta lisas, et Eleringi jaoks ei ole põhimõtteliselt vahet, milline on tasu arvutamise ühtne alus. Elering aktsepteerib igal juhul riigi sätestatavat regulatsiooni, aga arvestada tuleb mõjuga võrgutariifile. "Põhimõtteline valik tasakaalupunkti leidmisel on avalik huvi, elektri ülekandeteenuse võrgutariif versus kinnistuomaniku huvi saada tehnorajatise talumise eest hüvitist," märkis ta.

Pall riigikohtu käes. Seevastu justiitsministeerium ei nõustu Eleringi seisukohaga, et praegu tuleks iga maaomanikuga sõlmida tasu osas eraldi leping. Murumets kinnitas, et eelkõige võiks iga võrguomanik välja töötada oma tüüptingimused tasu maksmiseks, lähtudes sellest, kuivõrd tema võrk kinnisasjade kasutamist piirab. Murumets kinnitas, et valitsus küsimust veel arutanud ei ole, ent see on kavas. Praegu ootab ka valitsus riigikohtu otsust.Otsust oodatakse aga kätevärinal, sest kardetakse, et kui kõik maaomanikud hakkavad võrguomanikelt aastas 40 000 eurot nõudma, viib see elektrihinna tõusuteele. Maiväli nendib aga, et hinnatõus on Eleringi hirmutamistaktika. "Elering lihtsalt hirmutab põhjendamatult avalikkust sellega, et kui kinnistuomanikele mõistlikku tasu maksta, siis võrguteenusehind tõuseb - ei tõuse," on Maiväli veendunud. Ta selgitas, et Eelring ei ole esitanud ühtegi arvutuskäiku kuidas talumistasu tõus elektrihinda mõjutaks. "Ma olen küsinud konkurentsiametist andmeid kui suure osakaaluga on tänan tehnorajatiste kogukulu, kuna see kogukulu on nii väike, siis seda pole eraldi välja toodud kulustruktuuris. Elektrilevi kuludest moodustas 0,026% tehnorajatiste talumistasu," selgitas ta.Konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulits selgitas, et juhul, kui võrguettevõtja on kohustatud isikule tehnorajatiste talumishüvitist maksma, kajastuvad need kulutused ettevõtja poolt ametile esitatavates hinnataotlustes. Kui kulu on suurus on tõendanud ning põhjendanud, siis lülitatakse see kulu võrguteenuse hinda. "Täna ei ole tehnorajatiste talumishüvitise kulude osakaal võrguteenuse hinnas suur, kuid juhul, kui see kulu peaks märkimisväärselt tõusma, näiteks 40 000 eurot iga taotleja kohta, siis avaldab see kindlasti mõju võrguteenuse hinnale," märkis Uulits.Läbirääkimiste käigus on Maiväljad Eleringile maininud ka kinnistuste müügivõimalust, ent Elering sellest huvitatud ei ole. Sama kinnitas ka Elering. Maiväli selgitas, et Eleringil on ka sundvõõrandamise korras võimalik kinnisasjad omandada, ent siis tuleb ka tasuda õiglast ja kohest hüvitist.

Võrguettevõtjatel seljas koos

Võrguettevõtjad on pöördunud riigi poole palvega töötada välja taluvustasude ühisalused. Nad saatsid septembri alguses justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku korraldada ümarlaud, et saaks välja töötada ühtse talumistasu maksmismetoodika. Ettepaneku saatsid Elektrilevi OÜ, Elering AS, Imatra Elekter Aktsiaselts, VKG Elektrivõrgud OÜ, AS EG Võrguteenus, Gaasivõrgud AS, AS Eesti Telekom. Justiitsministeerium teatas, et on korduvalt võrguettevõtjatega kohtunud, õiguslikku olukorda ja oma seisukohti selgitanud ning avaldanud valmisolekut koostööks. "Oleme valmis andma ka arvamuse nende tüüptingimuste kohta. Seni ei ole võrguettevõtjad aga ministeeriumile oma võimalikke tüüptingimusi esitanud," selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets. Eleringiga kohut käiva perekond Maiväli jurist Ants Soone hinnangul on kurb see, et Elering ei püüa leida kompromissi, vaid pommitab ametiasutusi kaebekirjadega ning kutsub kokku ümarlaudu, mille töösse jätab maaomanikud kaasamata.

Sundseisus maaomanik

Eleringiga kohut käiv Eivor Maiväli:

"Toome võrdluseks, et teil on kolmetoaline korter ja siis Taavi Veskimägi tuleb ja ütleb, et teate, kontoripinnad on nii kallid, et ma kolin oma kontoriga teie kahte tuppa ja võtan natuke ka kolmandast - nii saaksid kliendid ja tarbijad natuke odavama hinna eest teenust osta. Ja teie maksate edasi oma kodu laenumakseid, üüri ja koristate veel põrandaid ka."