Isehakanud nõustajad

Tallinnas BLRT ajaloolises majas Tööstuse tänaval tegutseb Reinson & Partnerid Õigusbüroo, mille tegevusalaks on äriregistri andmeil reklaami vahendamine meedias. Greete Reinsonile kuuluv õigusbüroo omab Facebooki lehte ja kolme kodulehte, mis kõik pakuvad õigusalast abi. Esimene neist on firmapankrot.ee, mis kohe esilehel soovitab oma probleemne firma müüa neile ja mitte jaanalinnu kombel probleemide ees pea liiva alla peita.

Teine lehekülg on sarnane Eesti Juristide Liidu loodud leheküljega. Kui juristide liidu lehekülje aadress on juristaitab.ee, siis Reinsoni õigusbüroo pakub abi leheküljelt juristiabi.ee. Tema tuntuim lehekülg, mis on leidnud kajastamist erinevates veebiportaalides ja väljaannetes, on elatisabi.ee. Näiteks buduaar.ee lehel kirjutab keegi anonüümne Marit oma kogemusest selle sama õigusbürooga, kelle töö tulemusena rongaisa nüüd vastutust kannab, ta rõhutab mitmeid kordi, et teenust pakkus õigusbüroo talle heast südamest ja täiesti tasuta.

Firmat raske leida. Õigusbüroo ametlik aadress on prestiižikas Tallinna kesklinna ärimajas Stockmanni kõrval, Tornimäe 5. Küll aga ei leidu majast ühtegi viidet sellele, et õigusbüroo seal asub. Samuti ei tea Tornimäe 5 asuvad notaribürood sellisest õigusbüroost midagi. elatisabi.ee lehel on kirjas veel üks aadress Tööstuse tn 48. Leiamegi majast õigusbüroo postkasti ja kontoriukse, ent see jääb meie ees suletuks. Koridoris, vastasuksest väljuv vene keelt kõnelev mees teatab, et õigusbüroo inimesi on näha haruharva. Õigusbüroo uksel, äriregistris ja kodulehel olevalt telefoninumbrilt kostub vastuseks: "see number ei ole kättesaadav". Tööstuse tänavale jõuame kahel korral. Maja turvamees nendib teisel korral, et õigusbüroost ei ole ligi poolteist kuud kedagi näha olnud.

Ülevaade puudub

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik tunnistas, et neil pole isegi täpset ülevaadet kui palju õigusbüroosid Eestis tegutseb. "Kuna õigusbürood ei pea end registreerima nagu advokaadibürood ja advokaadina tegutsevad isikud, siis täpset vastust, kui palju neid on, me anda ei saa," nentis ta. Ka see pole teada, kes on õigusbüroode kliendid. Tuulik nentis, et kuna õigusbüroode näol on tegemist vaba turu teenusega, siis riiklikku järelevalvet nende üle kehtestatud ei ole. Seetõttu puuduvad ka andmed, kes on õigusbüroode kliendid. Küll nentis Tuulik, et eelduslikult on nendeks nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes otsivad turult soodsama hinnaga teenust, kui pakuvad advokaadibürood. 

Juristide Liidu president Mai Palmipuu tunnistas, et liit on õigusbüroode probleemiga juba mõned aastad tegelenud, aga siiani veel tulemust ette näidata ei saa. Palmipuu hinnangul peaks õigusbüroode tegevus olema seadusega reguleeritud, ent kahjuks seda täna ei ole. Lahendus varnast võtta. Juristide liit sooviks juristidele anda nn kvaliteeditasemed. "See kuidas seda nimetatakse, see ei olegi nii oluline. Aga et ka inimestele, tarbijatele oleks arusaadav, kelle poole üldse saaks pöörduda ja mida sealt oodata on. See on meil suur probleem, me oleme selle üle väga mures," selgitas Palmipuu. Suurimaks vastasseisjaks on seni olnud aga juristid ise. Eelkõige need, kellel teatud kvalifikatsioon puudub, et võiksid teatud teenust osutada. Palmipuu sõnul on advokatuuri näide väga hea. Advokaadil on paika pandud, mida ta tohib üleüldse teha, mis on tema pädevus ja oskused. On eetikakoodeks ja on aukohus, kes teostab järelevalvet. "Täna on äritegevus selline, et ma panen lihtsalt sildi seina peale, et ma olen õigusbüroo ja kogu lugu. Keegi seda ei kontrolli, kes seal teenust osutab ja kas tal ka vastav haridus ja pädevus on," rääkis Palmipuu.

 

 

 

KOMMENTAAR: Turg avatud kõigile

Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga:Valdavalt levinud arusaamise kohaselt on õigusteenuse osutamine ja kohtus esindamine Eestis advokaatide monopol. Tegelikkuses see nii ei ole. Õigusteenust võib Eestis osutada mistahes isik. Kliendil on vaba valik tellida teenust advokaadibüroost või mistahes õigus- või konsultatsioonibüroost. Seadus piirab vaid mõned üksikud õigusteenuse liigid advokatuuri liikmelisusega, näiteks esindamine Riigikohtus ja riigi õigusabi osutamine. Neid erandeid ei ole kehtestatud advokaatide huvides, vaid silmas on peetud eelkõige õigussüsteemi toimimist ja uurimise ning kohtupidamise kvaliteeti. Advokatuuri mittekuuluvate juristide ja muude konsultantide tegevus on Eesti liberaalses majanduskeskkonnas täielikult reguleerimata. Põhimõtteliselt ei pea õigusteenuse osutamiseks väljaspool advokatuuri olema isegi mitte kvalifitseeritud jurist. Paljud juristibürood kasutavad enda reklaamimisel ka inglise või vene keelseid nimesid. Näiteks "law office", mis inglise keeles hõlmab nii advokaadibürood kui ka juristibürood. Seetõttu tekib üsna palju olukordi, kus klient ei suuda vahet teha ja peab teda konsulteerinud isikut ekslikult advokaadiks. Reguleerimata õigusbüroode tuleviku osas on raske midagi kommenteerida. Kindlasti on nende hulgas ka asjatundlikke teenuse osutajaid ja tarbijale peab jääma valikuvabadus. Küll aga võiks riik hoolitseda selle eest, et vähemalt kohtutes kliente regulaarselt esindavatelt mitteadvokaatidelt nõuda kutsekindlustust ja kõrgemat kvalifikatsiooni. Samuti võiks olla loodud mingi instants, mis suudaks asjatundlikult selgitada välja ja lahendada kaebusi klientidelt, kes on reguleerimata õigusbüroode tegevuse läbi kannatanud.

*Artiklis on täpsustatud õigusbüroo nimi ja aadress.