Soorm: olukord on väga hull!

Eesti suurimal seakasvatajal ASil Rakvere Farmid asub sigade katku ohutsoonis kokku viis farmi. Kuna katk levib üha kiiremini ja jõulisemalt edasi, ei oska Soorm öelda, kas on üldse lootust, et katkule piir pannakse. Tema sõnul oleks pidanud metssigade populatsiooni vähendama hakkama juba hiljemalt aasta tagasi, kui Balti riike esimene seakatkupuhang tabas. „Siis leiti kümme põhjust, miks seda ikka mitte teha. Ega siis katk farmist metsa levi, ikka vastupidi!“ ütles Soorm. Kuigi Soorm on enda sõnul vaat et kaks aastat põllumajandusministeeriumile öelnud, et metssigade populatsiooni tuleb katkuohu tõttu vähendada, otsustas ministeerium seda alles nüüd tegema hakata. „Nüüd on juba hilja,“ ütles ta.

Soorm lisas, et kõige hullemas olukorras on seakasvatajad, kes asuvad kolmandas tsoonis, kes ei saa piirangute tõttu eksportida ja kel puudub võimalus loomi enda tapamajas hukata. „Nende olukord on väga-väga hull. Ma ei tahaks nende nahas olla,“ ütles ta. ASil Rakvere Farmid on oma tapamaja olemas.

Ainuke viis Eesti lihatööstust veel päästa on Soormi sõnul see, kui Balti riikide põllumajandusministeeriumid taotleksid Brüsselist eritsooni loomist sellisel kujul, et saaks tagada lihatoodete ja puhaste loomade kauplemisvõimalused. „Kui kauplemist ei toimu, on vaid kuude küsimus, millal seakasvatus Eestis poole võrra väheneks. Turupuhastus käib väga kiiresti,“ ütles ta.

Sööda, loomade ja teraviljade hävitamisest ja farmide puhastamisest tekkinud otsekahju hüvitab Euroopa Liit 75% ulatuses. „Aga mingid hüvitised pole ju põhjus, miks me sigu kasvatame. See pole jätkusuutlik. Eesmärk on siiski pakkuda häid tooteid,“ ütles Soorm. Ta lisas, et ka piimatöösturitel on viimasel ajal raske, kuid nemad saavad vähemalt kaupa eksportida. „Viimastel nädalatel on seakasvatuses kõik üle võlli keeratud. On, millele mõelda,“ nentis ta.