• OMX Baltic−0,21%314,02
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 143,04
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,22%10 816,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
  • OMX Baltic−0,21%314,02
  • OMX Riga0,2%952,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 143,04
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 1000,22%10 816,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,58
Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel pidurdanud investeeringute vähenemine. Sellest hoolimata oleme võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega üks suurimatest investeerijatest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Millest räägivad investeeringud?
  • Millest räägivad investeeringud?
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Analüüsides riigi majanduskasvu komponentide lõikes, on üks olulistest näitajatest investeeringute osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus. Suured investeeringud viitavad enamasti majanduse kiirele arengufaasile. Panustades raha kinnisvara-, sh elamuehitusse, parandatakse inimeste materiaalset elujärge. Ettevõtete investeeringud tõstavad aga tootmisvõimsust või tehnoloogilist taset, mis suurendab riigi majanduskasvu potentsiaali järgnevatel aastatel.
Eesti on Euroopa liidu liikmesriikide seas traditsiooniliselt üks kõige aktiivsematest investeerijatest. Aastatel 2006-2007 ja 2012-2013 oli Eesti investeeringute osatähtsuse SKP-sse kogu ELi suurim. Ka eelmisel aastal, kui investeeringud 2014. aastaga võrreldes vähenesid, jagasime selle indikaatori põhjal neljandat kohta Rootsiga – riigiga, kus käis samal ajal aastakümnete suurim ehitusbuum. Kui ELis on investeeringud läbi aastate moodustanud keskmiselt 20% SKP-st, siis Eestis viimase 10 aasta keskmisena lausa 28%.
Alates 2013. aastast on Eesti investeeringud hakanud aga vähenema, pidurdades seetõttu oluliselt ka majanduskasvu. ELis tervikuna on investeerimisaktiivsus samal ajal olnud pigem kasvutrendis. Languse üks oluline põhjus on riigi ehitustellimuste kadumine. 2013. aastal jõudis lõpule EL struktuurivahendite seitsmeaastane periood, mille arvelt investeeringuid rahastati. Hoogustunud elukondliku kinnisvara ehitus seda puudujääki täita ei suutnud. Tööjõukulude suurenemine ja kesised äritulemused on viimasel kahel aastal pidurdanud ka ettevõtete investeerimisjulgust. Kolmandaks võib investeeringute osatähtsuse vähenemist SKP-s pidada ka pikaajaliseks struktuurseks trendiks – mida paremaks muutub meie infrastruktuur ja tehnoloogiline tase, seda vähem on nende rajamiseks ja uuendamiseks vaja raha kulutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele