- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,94
- DOW 30−0,22%53 459,93
- Nasdaq −0,14%26 115,56
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,94
- DOW 30−0,22%53 459,93
- Nasdaq −0,14%26 115,56
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased tahavad ühendada aju internetiga
Nõjatu tahapoole, pane silmad kinni ja mine internetti. Teadlased kavatsevad internetis surfamise muuta veelgi mugavamaks, luues otseühenduse aju ja arvuti vahel, kirjutab aprilli Imeline Teadus.
Meie aju vajab uuendamist, et tehisintellekt meid lõplikult auti ei mängiks. Niiviisi hoiatab miljardär Elon Musk – elektriautosid tootva Tesla ja raketifirma SpaceX juht ning tuleviku transpordivahendi hyperloop’i idee autor.
Juba praegu võidavad targad masinad maailma parimaid maletajaid. Arvutid oskavad unistada, meelde jätta ja petta nagu meiegi. Seepärast muretsebki Elon Musk, et lähedal on päev, mil arvuti võimed ületavad inimaju omad. Ent tal on plaan. Muski uus firma Neuralink on alustanud niisuguse neuroproteesi väljatöötamist, mis ühendaks meie aju arvutitega ja muudaks meid seega targemaks. Proteesi elektroodid registreeriksid ajusignaale, nii et arvuti saaks neid töödelda, ja seejärel saadaks protees arvutisignaalid elektriimpulsside näol otse ajju.
Musk pole sugugi ainus, kes unistab aju ühendamisest arvutiga. Praegu investeeritakse neuroproteeside arendamisse miljoneid, maailma parimad teadlased on härjal sarvist haaranud. Nad loodavad, et juba mõne aasta pärast on aju ja arvuti vaheline otseühendus loodud.
Evolutsiooni järgmine lüli
Neuralinkis planeeritakse arendustööd kolmes astmes. Kõigepealt peaks uudne tehnoloogia aitama psüühilise või füüsilise puudega inimesi. Neuroproteesid taastaksid kaotatud mälu või võime näha, kuulda, tunda või end liigutada. Esimesi edusamme loodetakse selles vallas saavutada nelja aasta jooksul.
Sellele järgneva 8–10 aastaga peaksid valmima proteesid, mis on mõeldud täiesti tervetele inimestele. Need stimuleeriksid ajupiirkondi, mis vastutavad mälu ning keskendumise eest. Viimane samm astutakse kaugemas tulevikus ning see toob kaasa aju täieliku lõimimise arvuti ja internetiga. Inimese eristamine masinast muutub võimatuks. Neuroproteesidest saavad aju täiendavad keskused ja kihid.
Veel aprilli Imelises Teaduses
San Fancisco on hädas kaldu vajunud tornelamuga
Teadlased on loonud veidrad ajakristallid
Elon Muski sõnul on tegu loomuliku arenguga, sest meie mõtlemiselundile on evolutsiooni vältel pidevalt lisandunud uusi osi ja kihte, nagu limbiline süsteem ja ajukoor. Tegelikult oleme juba praegu tehnoloogiaga kokku sulamas. Oleme telefonide ja arvutite kaudu sellega ööpäev ringi ühenduses ning sellest sügavalt sõltuvuses.
Veel mõnikümmend aastat
Ajuimplantaadid, mis uuendaksid tervete inimeste aju, ei kuulu enam ulmevaldkonda. USA Duke’i ülikooli ajuteadlane Mihhail Lebedev on koos oma töörühmaga töötanud läbi 150 sellealast teadusartiklit. Ta leiab, et tehnoloogia, mis võimendab meie nägemist, kuulmist ja mälu, on juba kümne aasta pärast laialt levinud. Lebedevi hinnangul valmistatakse neid proteese, mis ühendavad aju internetiga ning võimaldavad meil teineteisega suhelda n-ö elektroonilise telepaatia teel, 20 kuni 50 aasta pärast. Seega, sugugi mitte väga kauges tulevikus.
Pikemalt loe ajuimplantaatidest aprilli Imelisest Teadusest.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele