- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,75
- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Danske kliendi relvavedu Põhja-Koreast
Danske kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm kinnitas toona Eesti Ekspressile, et pank täidab kõiki rahapesu- ja terrorismivastaseid eeskirju ja nõudeid. Praegu on panga suhtumine kardinaalselt muutunud. Danske panga kontserni juht Thomas Borgen tõdes Taani meedias, et näide relvade smugeldamisest kinnitab, et Danskel olid kahtlased kliendid.
Tagasi loo juurde. Erilise lastiga transpordilennuk Iljušin IL-76 maandus 2009. aasta detsembris Bangkoki Don Muangi lennuväljal. Põhja-Korea pealinnas õhku tõusnud lennuk maandus Tais tankimiseks, et seejärel suunduda Ukrainasse ja sealt Iraani.
Pardale astusid võimud
Lennuk jäi Tais paigale, sest lennukile astusid Tai võimud. Dokumentide põhjal vedas lennuk mehhaanilisi seadmeid, kuid nende asemel avastasid võimud 35 tonni Põhja-Koreas toodetud relvi. Lasti väärtus oli 13,4 miljonit eurot. Relvavedu oli aga ÜRO kehtestatud sanktsioonide ränk rikkumine, sest tehingud Põhja-Korea ja Iraaniga olid keelatud.
Ekspress on varem kirjutanud, et meeskond, Valgevene kodanik Mihail Petuhov ja neli Kasahstani kodanikku, vahistati. Tai võimude andmetel sisaldas last õlalt lastavaid mürske, maa-õhk rakettide detaile ja relvade elektroonilise juhtimise süsteeme. Kauba saatjaks oli märgitud "Korea Mechanical Industry Co" ja laadungi sihtpunktiks Teherani Mehrabadi lennujaam.
Põhja-Korea varifirma
Mõistatus hakkas otsast lahenema, kui selgus, et ebaõnnestunud relvatarne taga oli varifirmade võrgustik, mis kasutas lennuki rendilepingus erinevate ettevõtete pangakontosid.
Uus-Meremaa ettevõte SP Trading Ltd. valis selleks endise Sampo, praeguse Danske panga, mis on üks kaugemaid valikuid, mida Uus-Meremaa firma teha saab. Kuriooseks teeb loo, et aktiivse tegevuseta ettevõtte direktor oli 28aastane hiinlanna Lu Zhang, kes igapäevaselt töötas hoopis Burger Kingis. Lisaks selgus, et Uus-Meremaale varjunud SP Trading on tegelikult Põhja-Korea varifirma.
Juhid lahkuvad
Peale selle, et ennast rahapesuskandaali mässinud Danske klientide kohta selgub järjest uusi detaile, lahkuvad ka panga juhid. Pärast Aivar Rehe lahkumist töö üle võtnud Ivar Pae peab ameti maha panema selle kuu lõpus.
Aprillis teatas Tõnu Vanajuur, et lahkub Danskest. Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali ettevõtte panganduse direktor ja panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes raha pesti.
Hetkel kuum
Äripäev paljastas läinud sügisel koos teiste Euroopa väljaannetega, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.
Kasulik äri
Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12–13%, meenutas Äripäevaga rääkinud allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.
Läbi Danske Eesti üksuse huuganud pestud miljarditest rääkivad artiklid "Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti", "Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis", "Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni" tõid Äripäeva ajakirjanikele Marge Väikenurmele ja Piret Reiljanile ühes kolleegidega Postimehest Eesti väärikaima uuriva ajakirjanduse auhinna, Bonnieri preemia.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Üheksal aktsial nähakse kasvuruumi
Podcastid
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele