Eestlane ei oska raha kasvatada

Kahjuks pole Euroopa Keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib, kirjutab SEB finantsanalüütik Mihkel Nestor. Läbi finantssüsteemi toiduahela väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intressidena suurt midagi. Vastupidi - elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama, nendib Nestor.

"Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul," jätkab Nestor. "Näib, et parim rakendus säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu teenida. Mis siis, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb? Kel hammas kinnisvarale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega."

Nestor märgib, et krüptoraha-vaimustus on korrelatsioonis bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge - tuntud ka kui peer-to-peer lending. Lisaks veel ühisrahastus, mis annab võimaluse kinnisvaraturult teenida neil, kel korteriostuks raha ei jagu.