Brexiti mitu nägu – mida oodata?

Varem olid Brexiti-meelsed britid nn karmi Brexiti pooldajad, aga nüüd paistab Ühendkuningriikide valitsuse üllitatud ettepanekutest pigem soov nn pehmeks Brexitiks, mille tagajärg oleks lähedane suhe Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Koostöö oleks sarnane Euroopa majanduspiirkonna ja Norra koostööga. See tähendaks Ühendkuningriigi jaoks ligipääsu ühtsele turule ning jäämist tolliliitu ilma piirikontrollide ja tariifideta, kuid võimalust sõlmida kokkuleppeid ja teha otsuseid ilma ülejäänud Euroopa Liiduta. Ettevõtteid päästaks see suurest hulgast keerulisest tööst ärisuhete ümberkorraldamisel.

Samas kehtestab briti valitsejate plaan vaba liikumise kaupadele, kuid vaid osale teenussektoritest. Brittide teenuspõhine majandus jääb seega kannatajaks ning eelkõige just pangad kaotavad oma praeguse vaba ligipääsu teenuste Euroopa Liidu turule müümiseks. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieri sõnul pole May plaan sellisel kujul liidule kindlasti vastuvõetav ja Ühendkuningriigid saavad kas liituda tolliliiduga täielikult või üldse mitte.

Karm Brexit tundub järjest enam ka Euroopa Liidu enda valikuna, kuivõrd mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele pole jõutud. Kui aga väljaastumislepingus üldse kokkuleppele ei jõuta, väljub Suurbritannia Euroopa Liidust ilma mingite meetmeteta aastakümnete jooksul keeruliselt kokku põimitud suhete lahti harutamiseks.

Neljandaks, ja hetkel veel küsitavaks võimaluseks on ajapikendus või see, et Brexit jääb üldse ära. Hoolimata lõplikust lahendusest, soovitame ettevõtjatel oma tegevus Suurbritannia suunal põhjalikult üle vaadata ja viia sisse muudatused tarneahelas ja dokumentides, mida juba praegu on võimalik ette näha (nt kohalduv õigus, vajalike litsentside ja sertifikaatide registreerimine) ning kaardistada probleemkohad, mille täpne lahendus tuleb leida pärast uue Brexiti toimumisviisi selgumist (nt töötajatega seotud korraldused, valdkonnale kohalduvad standardid ja nõuded).