Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli projekt on sammu võrra lõpptulemusele lähemal, vahendas Helsingin Sanomat projekti vedava Peter Vesterbacka intervjuud YLE-le.
Hiinlaste fond Touchstone Capital Partners kirjutas eile soomlase Peter Vesterbacka firmaga alla eellepingu, et annab Tallinna–Helsingi tunneli ehituseks 15 miljardit eurot, kirjutab Helsingin Sanomat.
Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu hinnangul pole Touchstone'i fondi rahastamiskavatsus suur uudis, kuid nüüd on tema sõnul aeg mõelda, kas tavaline rongitunnel on parim viis Tallinna–Helsingi kaksiklinna loomisel või peab ootama Hyperloopi tehnoloogia arengut.
Kahtlused välisinvesteeringute suhtes ei tohi pidurdada progressi, leiab Helsingi–Tallinna tunnelit kavandava Finest Bay Area Developmenti osanik Kustaa Valtonen, kes Tallinnas FinanceEstonia konverentsi kõrvalt leidis aega ka lühikese intervjuu andmiseks.
Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit kavandav Peter Vesterbacka on investoritelt kogunud 100 miljonit eurot, tänavu on vaja veel mõnisada miljonit, järgmisel 326 miljonit eurot ning siis veel 745 miljonit eurot laenu. “Tunnelit ehitada on lihtne,” leiab Vesterbacka.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.