Proviisorid nõuavad ravimiameti sekkumist apteegikettide "kolimisskeemi"

„Apteegireform kuulutati 2015. aastal välja kompromissiga, et suured apteegiketid võivad omada apteeke viieaastase üleminekuperioodi jooksul, kuid uusi apteeke saavad avada vaid proviisorid. See pidi tagama praeguselt apteegisüsteemilt sujuva ülemineku proviisorapteekide süsteemile,“ ütles Eesti Proviisorite Koja (EPK) juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Ometi lubab Ravimiamet järjekindlalt suurtel apteegikettidel avada uusi apteeke läbi kolimisskeemi. Selline skeemitamine töötab otse apteegireformi vastu.“

Apteegireformi väljakuulutamisel said suured apteegiketid üleminekuaja, mille jooksul viia oma ärimudel kooskõlla muutunud seadustega. „Ühtlasi tähendas see, et suured apteegiketid ei saanud enam teha juurde uusi apteeke. Seejärel võtsid ketiapteegid kasutusele aga kolimisskeemi, kus sisuliselt tehakse uus apteek, aga vormiliselt “kolitakse” ühelt pinnalt lihtsalt teisele pinnale,“ ütles Alamaa-Aas.

Apteegi kolimiseks peab andma loa Ravimiamet, mis on mitmed suurte apteegikettide kolimistaotlused koja teatel ka heaks kiitnud. „Proviisorid vaidlustasid kohtus Ravimiameti praktika kolimisi heaks kiita, sest see ei vasta apteegireformile ega seadustele. Ka Riigikohus asus oma 29. mai otsuses seisukohale, et kolimisskeem on lubamatu,“ ütles Alamaa-Aas ja lisas, et amet pole hakanud kohtu otsust täitma. „Sisuliselt oleme tagasi olukorras, kus Ravimiamet käitus õigusvastaselt neli aastat ning nüüd soovib väärpraktikat jätkata. See on pärssinud omandipiirangu jõustamist, sest parematel pindadel on ketid saanud varasemast pigem tugevamaks ja võimsamaks.“