Tuulepargi rajamine võib edaspidi omavalitsusele tuua kümneid tuhandeid aastas

Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.

Kohalike vastuseisu uutele projektidele nimetatakse kohati moodsa aja tõveks, kuid sel on ka teine külg ning arendusi plaanivad ettevõtjad saavad vähemalt neljas asjas ise panustades probleeme ennetada.

Tuuleparkide rajamine ei peaks minema üle laipade, olgu need siis linnud või kalad, aga merealade kasutamise ja kaitsmise eest seisjate kompromissi leidmiseks üksteisele samm lähemale astuda peaks olema ju võimalik. Kuidas teistes riikides merepargid kerkivad, küsib Äripäev juhtkirjas.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.