Eesti elanike ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on kõrge ning viimase kahe kuuga on olemasolevate piirangutega rahul olevate inimeste osakaal vähenenud samal ajal suuremate piirangute vajadust nägevate inimeste arvu kasvuga.
Tallinnas alustas augustis tööd vaktsiinikiirabi projekt.
Foto: Liis Treimann
Koroonapiirangute vajalikkust toetas või nende karmistamist pooldas nii juunis kui juulis ligikaudu 70–80% inimesi, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest. Kuid kuuga on toimunud drastiline muutus piirangute karmistumise poole.
Esmaspäevast kehtima hakkavad piirangud on jätnud spordiürituste korraldajad segadusse, sest need ei pruugi arvestada sportimise eripärasid. Sportlased ei saa sissepääsu ootesabas enne võistlemist tundideviisi istuda ning maratonialade ekstra piiramine on keeruline.
Järgmisest esmaspäevast kehtima hakkavad piirangud on jätnud ürituste korraldajad kukalt kratsima. Peamiselt muretsetakse ootamatute ja suurte kulutuste pärast ning tuntakse, et neid on jäetud üksi asju lahendama.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.