- OMX Baltic−0,04%316,36
- OMX Riga0,57%999,34
- OMX Tallinn0,01%2 240,78
- OMX Vilnius−0,21%1 487,02
- S&P 5000,43%7 574,02
- DOW 30−0,31%51 824,56
- Nasdaq 0,89%25 387,5
- FTSE 100−1,14%10 638,43
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,41
- OMX Baltic−0,04%316,36
- OMX Riga0,57%999,34
- OMX Tallinn0,01%2 240,78
- OMX Vilnius−0,21%1 487,02
- S&P 5000,43%7 574,02
- DOW 30−0,31%51 824,56
- Nasdaq 0,89%25 387,5
- FTSE 100−1,14%10 638,43
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poplauljast suurärimeheni: Enefiti krabanud investorid kavatsevad aktsiaid kõvasti hoida
Neljapäeval kauplemist alustava Enefit Greeni aktsionäride nimekirjast leiab tuntud ärimehi ja poliitikuid, aga ka meelelahutusest tuntud nimesid.
Paljud Enefit Greeni aktsionärid on investeerinud ettevõttesse mõnesaja kuni mõne tuhande euro eest ja näevad seda pigem pikaajalise investeeringuna roheenergiasse. Äripäevaga rääkinud investoritest ei plaani keegi esimesel päeval kauplema hakata, vaid vaadatakse pigem kaugemasse tulevikku.
Seotud lood
Investor ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kristjan Liivamägi soovib hoida Enefit Greeni aktsiaid oma portfellis pikka aega, kuid ei välista positsiooni korrigeerimist 4,6 euro taseme juures.
Harju Elektri nõukogu esimees ja investor Endel Palla ütles, et märkis 20 000 Enefit Greeni aktsiat.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Suurettevõtja Neinar Seli ütles, et märkis Enefit Greeni aktsiaid kahe ettevõtte alt mõlemal juhul umbes 130 000 euro eest, lisaks veel ka ise sadakonna tuhande eest.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Ameeriklastele läheb enim korda elukallidus
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele