Riik noolib taas Edelaraudteed: miks peaks rahalehma ära müüma?

Kuigi reisirongide kiiruse tõstmine 160kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada, tõdes riigikontroll täna avaldatud ülevaates.

Alanud Euroopa raudteeaastal teevad Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi. Eesmärk on luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.